Memantiin tasakaalustab glutamaadi toimet ja on võimalik, et seeläbi pidurdab närvirakkude hukkumist. Kui kroonilist haigust põdev inimene ei ole regulaarselt perearstikeskuses kontrollis käinud, võib perearst või pereõde ise kontakti võtta. Psüühilised haigused on oma olemuselt väga mitmekesised.
Selle eesmärk on kroonilise haiguse varajane avastamine ja tõhusa ravi rakendamine, et vähendada haiguste tüsistusi ja suremust. Pereõde ootab kroonilise haigusega inimesi enda vastuvõtule vähemalt kord aastas, siis saab ta kontrollida olulisi tervisenäitajaid, arutada patsiendiga tema toimetulekut haigusega ja igapäevase eluga ning haiguse kulgu mõjutavat käitumist. Mõningate krooniliste haiguste korral on võimalik inimese elukvaliteeti parandada ning haiguse süvenemisest tingitud tüsistuste teket edasi lükata ka väikeste igapäevases elus tehtavate muudatustega nt tervislik toitumine, kehalise aktiivsuse suurendamine, päevaplaani korrigeerimine.
Aplastiline aneemia
Kui inimesel on tekkinud uusi tervisekaebusi, analüüside tulemused ei ole päris korras või on vaja teha muudatusi ravis, suunab pereõde kroonilise haigusega patsiendi edasi perearsti vastuvõtule. Vaimsete haiguste puhul on see mõnikord raske. Näiteks kui depressiooni puhul on enesetunne väga halb, võib inimene arvata, et ta on lihtsalt ise nõrk või tahtejõuetu.
Samuti võib skisofreenia puhul tunduda, et moondunud maailmapilt ongi päris, sest inimese ajus haiguse tõttu toimuv ongi tema jaoks sama reaalne kui nn normaalne reaalsus teiste jaoks.
Sa oled siin
Haiguskriitikal on väga oluline roll haigusest paranemisel — see on esimene samm abi otsimisel. Haiguskriitika tekkimine vajab tavaliselt aega. Mõnel tekib see väga kiiresti, paljudel ajapikku ja mõnedel raskematel juhtudel ei pruugi kriitikat üldse kujuneda. Kindlasti ei pea aga paika seisukoht, et psüühilise haiguse üks tundemärk on see, et inimene ise ei saa aru, et ta haige on.
Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele (PJ-G/24.1-2018)
Ravi Psüühiliste haiguste ravi ja toetusvõimalused on väga mitmekesised. Ravi ei tähenda moodsas käsitluses enam üksnes ravimeid. Tänapäevane ravi psüühiliste haiguste leevendamisel lähtub kolmest tugisambast: ravimid, psühhoteraapia ja psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. Paljud uuringud kinnitavad, et haiguse kulg ja prognoos on märksa paremad, kui kasutada kombineerituna kõiki kolme.
Psühhiaatrilised ravimid Psühhiaatrilisi ravimeid on palju ning väga erinevaid. Laias laastus võib need jagada nelja gruppi: Antipsühhootikumidega ravitakse skisofreeniat ja psühhootilisi häireid. Ravimeid tuleb hea enesetunde kindlustamiseks ja psühhoosi kordumise vältimiseks tarvitada pikka aega: pärast esmast psühhoosi kaks aastat, korduvate psühhooside esinemisel viis aastat ning kroonilise skisofreenia puhul võib ravivajadus olla eluaegne. Paljude meeleoluhäirete puhul, sh depressioon, kasutatakse antidepressante.
Haiguse diagnoosimine Diagnoosi kinnitamiseks on vajalikud vere- ja luuüdi uuringud. Vereproov näitab, et kõikide rakkude arv on normist madalam.
Erinevalt mõnest teisest verehaigusest ei leidu aga veres atüüpilisi rakke. Diagnoosi kinnitamiseks on vajalikud luuüdi morfoloogilised uuringud, milleks materjali saadakse luuüdi punktsioonil, mis teostatakse lokaalse tuimestusega. Ravi Ravi võib jagada kaheks suureks rühmaks. Toetava ravi puhul on oluline asendada neid vererakke, mida on organismis vähe.
- Aplastiline aneemia
- Uhise valu geelid
- Vaimse tervise ABC
- Kuidas eemaldada liigese poletiku poletikule sormele
- Haiget liigeste maksa
- Haiguste ennetus Krooniliste haiguste ennetamine Vanuse lisandudes kasvab tõenäosus krooniliste haiguste tekkeks, mis nõuab regulaarset jälgimist tervishoiuspetsialisti poolt.
- Krooniline ladina liigeste haigus
- Mis on COVID | Terviseamet
Selleks tehakse erütrotsüütide ja trombotsüütide ülekandeid ning hoitakse ära aneemiaga ja trombotsütopeeniaga seotud tüsistusi. Alzheimeri tõbi mõjutab mälu, ruumitaju, orienteerumist, mõtlemise kiirust ja reageerimisvõimet.
Põhinavigatsioon
Seetõttu muutub autojuhtimine keerukamaks ja liiklusohutuse tagamiseks piiratakse Alzheimeri tõbe põdeva inimese sõiduõigust. Alzheimeri tõvega inimesel võib kriitikameel oma võimete suhtes väheneda. Jälgige Alzheimeri tõbe põdeva inimese oskust autot juhtida ja majapidamismasinaid käsitseda. Kui ta ei saa seda teha ohutult, tuleb nendest tegevustest loobuda. Alzheimeri tõbi on raske ja süvenev haigus ning haige eest hoolitsemine kurnab füüsiliselt ja emotsionaalselt lähedasi.
Läbipõlemist aitab vähendada või ära hoida haiguse eripäradest aru saamine ning toimetuleku õppimine uues olukorras.
Haruldased haigused – Pompe haiguse sümptomid
Abi saamiseks soovitame pöörduda kliinilise psühholoogi või psühhoterapeudi poole. Viited kasulikule lugemismaterjalile leiate juhendi lõpust. Põhjused Alzheimeri tõve tekkepõhjused ei ole siiani päris selged.
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti Haigus kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälvemis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Varase algusega Alzheimeri tõbi avaldub enne Kui teil on Alzheimeri tõvega sugulasi ja on küsimusi haiguse pärilikkuse kohta, on soovitatav konsulteerida geneetikuga Hilise algusega Alzheimeri tõbe esineb varasest Alzheimerist palju sagedamini. Ei ole täpselt teada, miks mõnel inimesel kujuneb Alzheimeri tõbi, kuid mõnel jääb mõistus elu lõpuni selgeks.
Oma rolli mängivad tõenäoliselt nii geneetilised ja keskkondlikud tegurid kui ka elustiil.
Mis on mis?
Kõige kindlam teadaolev riskitegur on vanus. Haiguse tekkimist soodustavate riskidena on välja toodud veel suitsetamist ja keskeas depressiooni põdemist. On teada, et mõõdukas kehaline aktiivsus, tervislik toitumine ja suhtlemine mõjuvad nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele hästi, kuid need ei kaitse Alzheimeri tõve kujunemise eest. Alzheimeri tõvele iseloomulikud muutused tekivad ajukoes juba aastakümneid enne haigusnähtude avaldumist.
Ajukoes ladestunud ebanormaalsed valgud amüloid- ja tauvalgud häirivad närvirakkude tööd, mis viib lõpuks närvikoe kärbumiseni ehk atroofiani. Haigusnähud Mälu halvenemine on Alzheimeri tõve sagedaseim esimene tunnus. Esialgu võib olla raske seda eristada normaalse vananemisega seotud mälu halvenemisest nt raskused nimede ja nägude meenutamisel.
Haigestumisel hakatakse unustama pisiasju: kaotatakse võtmeid ja dokumente, kodust väljudes unustatakse uks lukustamata, toitu valmistades jääb pott pliidile või gaasikraan lahti, juba ammustest aegadest osatud toiduretseptid lähevad valmistamisel sassi ning toidu maitse ei ole endine, majapidamisega seotud parandused ei õnnestu jne vt joonis 1. Kõrgema haridustasemega ja vaimse töö tegijatel võivad esimesed haigusnähud avalduda hiljem, kuna nende aju tuleb muutustega kauem toime.
Haiguse avaldumine on igal inimesel individuaalne. Mõnel võib haiguse varases järgus olla raskusi sõnade leidmisega, nägude ja esemete äratundmisega, tuttavas kohas õige tee leidmisega, arutlusvõimega ja otsuste tegemisega ning mäluhäire võib avalduda hiljem.
Navigeerimismenüü
Joonis 1. Alzheimeri tõvega seotud muutused Haigusnähtude tõsiduse järgi võib haiguse kulu jagada perioodideks: haiguse algul esineb kerge dementsus, edasi areneb mõõdukas mäluhäire ning haiguse hilisel perioodil on tegemist raske dementsusega vt lisa 1.
Haiguse alguses märkavad inimesed sageli oma probleeme ka ise. Sellel perioodil võib inimene oma seisundist aru saada, ta võib ise abi otsida ja enamiku oma igapäevatoimingutega hakkama saada. See periood peaks olema haiguse diagnoosimiseks parim aeg. Mäluhäire ja unustamise süvenemisel räägitakse pidevalt sama juttu, küsitakse samu küsimusi korduvalt, unustatakse vastused küsimustele, unustatakse tähtpäevi, oma lubadusi ja kohustusi näiteks arvete maksmine.
Poodi minnes unustatakse vajalikud asjad ostmata. Võib juhtuda, et inimene hakkab rahaga hooletult ümber käima ja ostab mittevajalikke asju vajalike asemel. Koduste tööde tegemise oskus väheneb ja tööd võtavad kauem aega näiteks toidu valmistamine, koristamine, parandus- ja ehitustööde tegemine, pesu pesemine muutuvad keerulisemaks, käsitöö kvaliteet halveneb ning tehtu muutub järk-järgult lihtsamaks.
Ei suudeta uusi tegevusi ära õppida nt uue telefoni kasutamine, uue ukseluku avamine jne. Sageli tekib ükskõiksus ja huvipuudus, ei koristata kodu ega käida sõpradel külas.
Hemofiilia A
Väheneb enese eest hoolitsemine — varem sätitud soeng ja maitsekalt valitud riietus muutub järjest lohakamaks. Ka vaimne tervis vajab tähelepanu — ära jää üksi, suhtle oma lähedastega kasutades sidevahendeid näiteks Facebook, Skype ja muud rakendused võimaldavad vestelda ja näha teisi. Loo endale harjumus kui seda varem pole suhelda teiste inimestega iga päev. Suhtlus on isolatsioonis olles eriti oluline.
Teistega rääkimisel jälgi, et põhiteema ei oleks koroonaviirus. Kui võimalik, siis vältige ühistranspordi kasutamist ning esmatarbe- ja toidukaupade ostmisel külastage kauplust ajal, mil Mis haiguste haige on vähe rahvast.
Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta? Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad. Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.