Paiksed laplased katsid oma kojad laudadega või mätsisid turbaga üle. Konkreetsed hääled klassis, õues. Püüti lubadustega, äraostmistega mõnda meest vastasparteisse üle meelitada. Istus, jalad üle vankriääre rippu. Tööõpetuse tundide läbiviimisel tuleb kindlasti arvestada iga õpilase füüsilist, vaimset ja sotsiaalset omapära.
Emakeeleõpetus on tihedalt seotud orienteerumisõpetusega, nende õpetamisega taotletakse, et õpilane õpib: 1 kuulama temale suunatud kõnet; 2 reageerima õigesti korraldusele, vastama küsimusele; 3 väljendama oma soove ja tundeid; 4 mõistma jõukohase etteloetud teksti tähendust ja mõtet; 5 mõistma igapäevase lihtsa verbaalse teate sisu; 6 kirjutama oma nime.
Kooliastme alguses selgitatakse välja õpilase suhtlemisoskuse ja kõne mõistmise tase. I kooliastmel kujundatakse oskust kuulata, jälgida, vaadelda, tegutseda koos, matkida. Õppimine toimub peamiselt praktilise tegevuse ja mängu kaudu. Põhiline tegutsemisviis on koostegemine.
Õpetaja kommenteerib tegevusi verbaalselt.
Käsitletavad teemad on Trauma tolmu sorme moju kogu kooliastme vältel õpilase lähemast ümbrusest ja need on vastavuses orienteerumisainetega. Õppesisu 1 Tajude ja kujutluste arendamine, kuulamine. Pilkkontakti hoidmine. Õpetaja ja kaaslaste tegevuse jälgimine ja mõistmine. Kuulamisoskuse arendamine. Tähelepanu keskendamine erinevatele häältele ning helidele, nende eristamine.
Adekvaatne reageerimine helisignaalidele. Ühesõnaliste korralduste mõistmine ja täitmine. Keelu mõistmine, selle korral tegevuse katkestamine. Oma nime kuulmine. Terviku liigendamine ja osadest terviku moodustamine. Tuttavate inimeste äratundmine. Oma asjade äratundmine. Häälte ja häälitsuste matkimine. Oma nime ütlemine küsimisel. Teise inimese küsimusele žestiga, viipega, häälitsusega või sõnaga vastamine.
Loomade häälitsuste matkimine. Sõnavara laiendamine. Söödavate ja mittesöödavate asjade eristamine. Oma kehaosade ja tuttavate esemete näitamine vastavalt korraldusele. Piltidelt tuttavate esemete ja inimeste äratundmine. Pildilt iseenda äratundmine. Sümbolite ja signaalide õppimine. Piltide mõistmine ja seletamine. Suurte ja väikeste geomeetriliste põhivormide ja nende kombinatsioonide eristamine.
Sarnasuse äratundmine ja erinevuste eristamine nii optilises kui ka akustilises plaanis. Kirja kui kõne graafilise väljenduse mõistmine. I kooliastme lõpuks õpilane: 1 näitab oma kehaosi nende nimetamisel; 2 orienteerub lähemas ümbruses sõnaliste tähistuste kaudu; 3 seostab lähima ümbruse esemeid nende nimetustega toiduained riietusesemed, mänguasjad ; 4 tunneb tuttavaid esemeid nimetuste järgi; 5 oskab kuulata; kuuleb oma nime ja reageerib sellele; 6 suudab hoida pilkkontakti kogu selle aja jooksul, kui temaga räägitakse; 7 reageerib adekvaatselt helisignaalidele; 8 tunneb ära tuttavad inimesed; 9 eristab erinevaid helisid nt paberi krabin ja hääli kaasõpilased ; 10 käitub vastavalt korraldusele; 11 teeb orientiiri või näidise järgi lihtsamaid kirja eelharjutusi.
II kooliastmel kujundatakse õppimise alusoskusi: võrdlemis- ja rühmitamisoskust, pildiraamatus ja paberil orienteerumise oskust, dialoogis osalemise oskust. Keelealastest oskustest on peamised lihtlause mõistmine, koostamine ja kasutamine.
Peamised Trauma tolmu sorme moju on rollimäng ja praktiline harjutamine. Kujundatakse oskused tegutseda eeskuju järgi. Tähelepanu keskendamise oskuse arendamine.
Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine
Kuulmistähelepanu kujundamine. Lihtsa jutukese kuulamine. Helide ja müra suuna määramine. Esemete ja piltide võrdlemine. Esemete rühmitamine suuruse, värvi ja kuju järgi. Opereerimine kujutlustega esemeist, mis vahetus tajuväljas puuduvad. Oma mina tunnetamine, tegevuse minakeskseks muutumine.
Emotsionaalse kontakti loomine. Viisakusväljendite kasutamine. Soovide ja vajaduste väljendamine. Salmide õppimine kuulamise järgi. Eneseväljendus liikumis- ja laulumängudes. Lause äratundmine. Lause järelekordamine. Sõna Trauma tolmu sorme moju lauses. Lihtsa jutu kuulamine. Sõnavara laiendamine üldistavate sõnadega teemad valitakse kodu ja kooli lähemast ümbrusest ning need on vastavuses orienteerumisainetes planeeritutega.
Hääldamise täpsustamine. Häälikute järjekorra määramine 2—3-häälikulises sõnas.
Teistest pikema hääliku eristamine. Tegevuspiltide vaatlemine. Tegevuse nimetamine pildilt. Pildi järgi jutukese koostamine. Trauma tolmu sorme moju arendamine. Käte peenmotoorika harjutamine. Isteasendi ja pliiatsi hoidmise harjutamine. Joonte tõmbamine ülejoonimise ja eeskuju järgi.
Kujundite ja täheelementide joonistamine orientiiride ja eeskuju järgi. Pinna värvimine, viirutamine jne. Tempeltähtede abil ja eeskuju järgi oma nime kirjutamine. II kooliastme lõpuks õpilane: 1 kasutab oma kõnes mõningaid üldistavaid sõnu; 2 nimetab lähima ümbruse esemeid toit, kehaosad, riietus, mänguasjad, mööbel, liiklusvahendid jms ; 3 nimetab temale tähtsaid isikuid, toiminguid ja tegevusi; 4 oskab tervitada ja hüvasti jätta, paluda ja tänada; 5 teab oma nime ja aadressi; 6 oskab kuulata ja kuuldut lühidalt edastada, vastata sisu kohta esitatud küsimustele; 7 oskab nimetada pildil kujutatud tegevust; 8 oskab öelda tegevust kujutava pildi kohta 2—3 lauset; 9 tunneb mõningaid tähti, kirjutab mõned sõnad.
Õppimise ja õpiülesannete valiku eelduseks saab õpilase suutlikkus tunnetada ennast õpilasena, vastu võtta ja sooritada õpiülesandeid. Kinnistatakse ja laiendatakse, kujundatakse ja arendatakse õppimise alusoskusi: kuulamis- jälgimis- vaatlemis- võrdlemis- rühmitamisoskust; oskust täita korraldusi, osaleda dialoogis, orienteeruda raamatus ja vihikus.
Keelealastest teadmistest on peamised laiendatud lihtlause mõistmine, koostamine ja kasutamine. Lühikeste sõnade lugemine.
Ülesannete täitmisel toetutakse esemestamisele, kasutatakse skeeme, sümboleid, graafilisi vahendeid. Õppesisu 1 Tajude ja kujutluste arendamine. Objektide ja esemepiltide äratundmine ja eristamine, kirjeldamine küsimuste ja korralduste abil. Orienteerumine ajaühikute järjestuses. Toonide kuri, sõbralik jne mõistmine. Esemete ja materjalide kompimine, tulemuse teatamine sõnadega. Teiste vestluse jälgimine.
Sarnased postitused
Korralduse täitmine tuttavas situatsioonis. Tuttavate õpiülesannete täitmine suulise korralduse alusel.
Silmatilkade kasutamine: Miks, kuidas ja kui palju? Silmatilkade kasutamine on vajalik selleks, et vältida silmade kuivust. Kuid silmatilkade õige kasutamine nõuab natuke harjutamist. Järgnev teave peaks aitama muuta silmatilkade kasutamise sujuvamaks ja meeldivamaks kogemuseks. Üks põhjuseid, miks silmatilkade kasutamine võib olla keeruline, on see, et silmamuna liikumine on silma loomulik refleks, mis muudab tilkade õigesse kohta jõudmise raskeks.
Lause tähenduse mõistmine. Lause koostamine pildi või tegevuse järgi iseenda, kaaslaste. Ajamõisted, enamlevinud grammatikavormide õige kasutamine. Ees- ja tagasõnade kasutamine.
Tegusõna pöörete Trauma tolmu sorme moju olevikus ja lihtminevikus. Omadussõnade ja tegusõnade õige kasutamine. Vastamine küsimustele mida teeb?
Sõnade hääldamise täpsustamine, häälimine häälega ja sosinal. Küsimustele vastamine. Lausete lõpetamine. Illustratsioonide valik teksti juurde. Pildiseeria järjestamine. Küsimustele ja korraldustele vastamine. Teksti mõtte leidmine. Lugema õppimine veerides, kõnetaktide ja lühikeste sõnade kaupa. Lugemise harjutamine, korduv lugemine koos õpetajaga ja üksi.
Pildi juurde sobiva trükitud lause leidmine. Kirjatähtede õppimine.
Tähtede seostamine. Orienteerumine vihikus. Sõnade ja lühikeste lausete ärakiri. Oma nime ja aadressi kirjutamine. Lühikese lause ärakiri. III kooliastme lõpuks õpilane: 1 mõistab, koostab ja kasutab lihtlauset; 2 valdab elulistes olukordades vajalikku põhisõnavara; 3 kasutab enamlevinud üldistavaid sõnu; 4 kirjeldab tuttavaid esemeid; 5 oskab ümber jutustada väikest juttu; 6 jutustab oma ja teiste tegevusest eile, praegu, homme; 7 oskab selgitada, kuidas midagi tehakse; 8 jätab meelde ja oskab edastada lühiteadet; 9 kasutab lihtsaid omadus- ja Chondroitiin Glukosamiini kimbud, viisakusväljendeid; 10 alustab vajadusel ja jätkab dialoogi, vestlust; 11 valdab lugemiseks ja kirjutamiseks vajalikke põhioskusi, loeb õpitud teksti; 12 kirjutab oma nime ja aadressi; 13 järjestab pildiseeria teksti järgi.
Matemaatika ainekava sisu läbib integreeritult kogu toimetulekuõppekava.
Matemaatika kujundab eeldusoskusi toime tulla olmes ning töös. Pööratakse tähelepanu just nende oskuste kujundamisele, mida õpilane vajab oma igapäevaelus toimetulekuks. Matemaatilised kujutlused ja probleemilahendused eeldavad head tähelepanuvõimet ning mälu, õpetamisel on vaja pidevalt korrata, eriti aja ja raha kasutamisega seonduvat. Objektide ja nende tunnuste klassifitseerimisel, arvude olemuse ja põhjus-tagajärg suhete mõistmisel taotletakse üldistamist ja iseloomulike omaduste Harja valutab nadalas harjumuse kujunemist.
Õpetamisel kasutatakse konkreetseid ja õpilase kogemuste maailmaga ühtivaid mõisteid.