Liigu sisu juurde

Selline peaks olema tippsaavutus. Borrelioosi vastu ei leidu hetkel vaktsiini. Mis on Behçeti tõbi Behçeti tõbi on haruldane põletikuline haigus, mis mõjutab paljusid kehaosi.

Vastu võetud Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid, arstliku läbivaatuse juhend ja kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmise kord.

Kaitseväeteenistuskõlblikkuse astmed 1 tegevteenistuseks kõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib piiranguteta tegevteenistusse kõikidele ametikohtadele; 2 tegevteenistuseks kõlblik piirangutega — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane sobib tegevteenistusse piirangutega; 3 tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt tegevteenistusest; 4 tegevteenistuseks mittekõlblik — kaitseväekohustuslane ja kaitseväelane on alaliselt vabastatud terviseseisundi, haiguse või vigastuse tõttu tegevteenistusest.

Epilepsiahoogusid hinnatakse iseloomu, raskuse, sageduse, päevasisese jaotumise järgi: 1 väga harva, generaliseerunud suured ja kompleks-fokaalsed hood, enam kui aastapikkuste intervallidega, või väikesed ja lihtfokaalsed hood mitmekuuliste intervallidega 40 2 harva, generaliseerunud suured ja kompleksfokaalsed hood mõnekuuliste vahedega või väikesed ja lihtfokaalsed hood nädalaste vahedega 50—60 3 keskmise sagedusega, generaliseerunud suured ja kompleksfokaalsed hood nädalaste vahedega, või väikesed ja lihtfokaalsed hood mõnepäevaste vaheaegadega, isiksuse muutus epilepsiast 60—80 4 sagedased, generaliseerunud suured ja kompleksfokaalsed hood igal nädalal või generaliseerunud krambihoogude seeriad fokaalsete või multifokaalsete hoogudega; väikesed ja lihtfokaalsed hood iga päev 90— 5 pärast 3-aastast hoogude puudumist, kui on vaja jätkata antikonvulsioonvravi 30 Haigus loetakse paranenuks, kui ilma ravimiteta 3 aasta vältel hoogusid pole esinenud. Ilma tõestatud ajukahjustuseta töövõime kaotuse protsenti ei määrata. Healoomuliste kasvajate meningioom, neurinoom eemaldamise järgselt määratakse töövõimekaotuse aste jääknähtude järgi.

Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamine 1 «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 42 lõikes 1 nimetatud arstlikud komisjonid hindavad vastavalt oma pädevusele kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste kaitseväeteenistuseks kõlblikkust, arvestades nimetatud isikute arstliku läbivaatuse tulemusi, teenistuskohta ja ametikohta ning käesoleva määruse lisas 1 toodud kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriume.

Arstlik läbivaatus kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks 1 Kaitseväekohustuslasele ja kaitseväelasele tehakse vastavalt Kaitseressursside Ameti või kaitseväe arstlikus komisjonis kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramiseks arstlik läbivaatus vastavalt määruse lisas 1 loetletud kriteeriumidele ja määruse lisas 2 loetletud uuringutele ning alljärgnevale terviseuuringute loetelule: 1 elektrokardiograafia; 2 rindkere röntgenograafia otseülesvõttena välja arvatud juhul, kui uuring on tehtud viimase kuue kuu jooksul ; 3 audiomeetria; 4 laboratoorsed analüüsid veregrupi ja reesusfaktori määramine, erütrotsüütide määramine, leukotsüütide määramine, vere settereaktsiooni määramine, hemogrammi määramine, värvusindeksi määramine, hemoglobiini määramine, veresuhkru määramine, uriini erikaalu määramine, uriini pH määramine, valgu määramine uriinis, uriini sademe mikroskoopia.

Unustage liigeste haiguste parast

Kaitseväelase regulaarsed terviseuuringud 1 Regulaarsed terviseuuringud tehakse kaitseväelasele tegevteenistuses oleku ajal iga kolme aasta tagant, arstliku komisjoni otsuses võib järgmise regulaarse terviseuuringu tähtaega lühendada. Terviseuuringute tegemine kaitseväelasele enne suunamist välisriiki Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisele või ühisõppusele Kaitseväelane, kelle järgmise regulaarse terviseuuringu läbimise tähtaeg saabub ajal, mil kaitseväelane viibib välisriigis Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel või ühisõppusel, on kohustatud läbima regulaarse terviseuuringu enne välisriigis Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisele või ühisõppusele asumise tähtaega.

Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud

Unustage liigeste haiguste parast tegemine kaitseväelasele pärast välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasmist Väeosa arst Kitte haigused välisriigist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselt või ühisõppuselt naasnud kaitseväelase terviseseisundi ühe nädala jooksul alates kaitseväelase naasmisest Eesti Vabariigi territooriumile ning otsustab vajadusel kaitseväelase saatmise arstlikule läbivaatusele, täiendavatele terviseuuringutele või ravile või arstlikku komisjoni.

Kaitseväelase saatmine terviseuuringutele või ravile 1 Kaitseväelase saadab teenistuskohast tervishoiuteenuse osutaja juurde terviseuuringutele või ravile väeosa arst või väeosa arsti puudumisel kaitseväelase teenistust korraldav ülem.

Unustage liigeste haiguste parast

Tervishoiuteenuse osutajale Unustage liigeste haiguste parast dokumendid 1 Terviseuuringutele või ravile saadetud kaitseväelane esitab tervishoiuteenuse osutaja juurde saabumisel isikut tõendava dokumendi ning saatekirja. Epikriisi vormistamine Kaitseväelase terviseuuringutele või ravile saatmisel vormistatakse enne kaitseväelase tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmist kaitseväelase kohta epikriis vastavalt määruse lisas 4 toodud vormile.

Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse

Unustage liigeste haiguste parast