Diktsioon, kõne valjus ja selgus. Suur ja väike algustäht asutuste, ettevõtete, organisatsioonide nimedes ja nimetustes. Lisandi kasutamine. Grammatilise süsteemiga rööbiti käsitletakse õigekirja- ja keelehooldeküsimusi. Kas apenditsiiti saab vältida? Diskiprolaps võib anda ka valu alakõhtu ja rohkem muidugi selja piirkonda.
Õppesisu 2.
Õigekeelsus Tähestikuline järjestamine. Helilised ja helitud häälikud.
Замена фильтров ГБО 4 kohtlanomme.eeмость давления газа от степени загрязнения фильтров.
Hääliku pikkuse ja kaashäälikuühendi märkimine kirjas koos kõrvalekalletega põhireeglitest. Suur ja väike algustäht koha- ja isikunimedes, ajalehtede, ajakirjade ja teoste pealkirjades; keelte ja rahvuste nimetuste, tähtpäevade kirjutamisel, ajaloosündmuste märkimisel.
Liitsõna õigekirjutus. Sõnade poolitamine. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhtumid: nimisõna ja nimisõna, omadussõna ja nimisõna; kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine. Pöördsõna lahkukirjutamine muudest sõnadest.
Rohelised ja salat. Kasulikud on ka teraviljad, kaunviljad ja piimatooted. Need tugevdavad peristaltikat ja aitavad kaasa mikrofloora normaliseerumisele. Kuid praetud, rasvane, suitsutatud toit, maiustused, gaseeritud joogid ja alkohol aeglustavad soolemotoorikat, mis soosib kõhukinnisuse arengut ja selle tüsistusi.
Arvsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsõna ja kuupäeva märkimine. Käänete kasutusvõimalusi. Käändsõna veakriitilisi vorme. Omadussõna võrdlemine.
Pöördsõnavormide aegade, tegumoodide ja kõneviiside, käändeliste vormide kasutamise võimalusi. Lihtlause ja liitlause. Osalausete piir ja selle tähistamise võimalused. Kirjavahemärkide kasutamine loetelus ja liitlauses järjestikuse asetusega osalausete puhul. Sidesõna ning siduv ase- ja määrsõna osalausete alguses. Arutamine polve turse ja selle kirjavahemärgid.
Ütte kirjavahemärgid. Sõnavara: eakohased võõrsõnad, sünonüümid, antonüümid, fraseologismid. Sagedasemate võõrsõnade tähendus. Sõnade mitmetähenduslikkus. Sõnaraamatu kasutamine: sõna tähendus ja õigekirjutus.
Tekstiõpetus Teksti adressaat ja eesmärk suulises ja kirjalikus suhtluses. Vestlus, arvamusavaldus, teabe edastamine. Tarbetekst: kiri, lühisõnum, juhend. Tarbeteksti kasutamine. Teabetekst: aimetekst, teatmeteose tekst, tabel. Teabeteksti kasutamine.
Günekoloog Dr Ülle Kadastik
Meediatekst: uudis, kuulutus, reklaam, tele- ja raadiotekst. Meediateksti kasutamine. Teksti peamõte. Teksti kompositsioon. Teksti kavandamine.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Naistekliiniku günekoloogia osakonna juhataja Haridus: Tartu Ülikooli arstiteaduskond, ravi erialaerialane internatuur Tartu Naistekliinikus
Tekstiloome: kiri, sõnum, iseloomustus, jutt, kirjeldus, arvamus, dialoog, kuulutus, reklaam. Mõisted: arvamus, kirjeldus, iseloomustus, fakt, juhend, teatmeteos, tabel, kuulutus. Kirjandus 2. Ilukirjanduse eripära. Kujundiline keel. Tõepärasus ja fantaasia. Ilukirjandus ja teised kunstiliigid. Rahvalaul, rahvajutt, rahvaluule lühivormid. Pilleliidete jaoks profulaktikaks ajalooline jutustus, seiklusjutt, kriminaaljutt, fantaasiajutt, loomajutt; humoresk, anekdoot, naljand. Luule: luuletus, valm.
Draama: näidend. Õpilaste omalooming. Mõisted: rahvalaul; muinasjutt, muistend, kõnekäänd, naljand; jutustus, seiklusjutt; luuletus, valm; riim; kujund; võrdlus, kordus, teema, näidend, vaatus; film, seriaal. II kooliastmel loeb õpilane tervikuna vähemalt 12 ilukirjandusteost.
Õppetegevus 1. Sel kooliastmel saab õpilane ettekujutuse keelest kui suhtlusvahendist ja arenevast süsteemist.
Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud
Keeleteadmiste omandamisel on peamine keelekasutuse, mitte analüüsi aspekt. Tähtis on, et selgeks saaksid tüüpilised keelenähtused ja mõistetaks keele variatiivsust. Grammatilise süsteemiga rööbiti käsitletakse õigekirja- ja keelehooldeküsimusi. Lauseõpetuses on Pilleliidete jaoks profulaktikaks lausemoodustus, mida vaadeldakse tihedas seoses tekstimoodustusega. Lauseanalüüs on minimaalne, mõisteid selgitatakse lihtsate tüüplausete põhjal. Vormiõpetuses on oluline tähenduskülg, vormide stiiliväärtus ning nende kasutamine.
Sõnavaratöös juhitakse tähelepanu sünonüümikale, sõnade stiiliväärtusele, Pilleliidete jaoks profulaktikaks, väljenduse täpsusele. Õpilasel kujundatakse harjumus kasutada keelekäsiraamatuid koolis ja kodus.
Õpilane tutvub olulisemaga eesti keele ajaloost, teadvustab murrete olemasolu. Kirjandusõpetus keskendub kunstilise teksti mõistmisele ja tõlgendamisele. Sellega seoses käsitletakse ka kirjandusteooria põhimõisteid. Ilukirjandusteoste lugemine põhineb õpetaja-õpilase valikul. Ilukirjandusteoste valikul peetakse silmas ka paikkonna kultuuriloolist eripära murre, ajalooline taust vm ja sealt Pilleliidete jaoks profulaktikaks autoreid.
Lugemiseks ja tunnis käsitlemiseks valitakse teoseid, mis esindavad erižanreid, ajastuid, kirjandusvoole ja on temaatikalt õpilasele huvitavad.
Õpilase väljendus- ja esinemisoskuse arendamiseks luuakse reaalseid kõnesituatsioone, õpitakse suuliselt ettekantava teksti koostamist, kõne ja ettekande abivahendite kasutamist. Kirjalike tekstide koostamisel on rõhk looval žanripärasel eneseväljendusel, kuid õpitakse ka tarbetekstide koostamist. Õigekeelsus Kirjakeel ja kõnekeel.
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava
Murre; kodumurre. Ülevaade keele muutumisest ja arendamisest. Olulisemad õigehääldusjuhised. Võõrsõna õigekirjutuse põhilised erijooned.
Suur ja väike algustäht asutuste, ettevõtete, organisatsioonide nimedes ja nimetustes. Sõna kokku- ja lahkukirjutamine olenevalt tähendus- ja vormipõhimõttest. Lühendid ja lühendamine. Sõnaliigid: käändsõna, pöördsõna, muutumatu sõna, nende kasutamine ja ülesanded Pilleliidete jaoks profulaktikaks.
Laste ennetamine
Tüvi, liide, tunnus, lõpp. Tüvemuutuste ja astmevahelduse lühiülevaade. Käänete funktsioonid. Soovitatavad i-mitmuse vormid. Veaohtlikud rektsioonijuhud. Soovitatavad i-ülivõrde vormid. Tegusõna käändelised vormid ja nende kasutamine lauses. Nende kasutamine lauses.
Profülaktika meeldetuletus täiskasvanutele
Lause tähendusosad ja lauseliikmed. Peamised sõnajärjemallid, nende kasutamine info liigendamiseks. Lihtlause ja lauselühend, nende kasutamine sõnastuse rikastamisel.
Lisandi kasutamine. Liitlause: rind- ja põimlause.