Sellist laulupeorongkäiku polnud Tallinna tänavad enne näinud. Meeleorganitega tajutavate esemete ja olendite, tegevuste ja omaduste väljendamine sõnadega. Ei tea, kas näemegi veel kunagi. Nägi kurja vaeva, et ärkvel püsida.
Pommitamine Joon. Teed, mida mööda langevad lennukilt visatud pommid. Eelmise jaotise põhjal peaks olema selge, kui raske on sõjaväelenduril visata pomm täpselt määratud kohta: tal on vaja arvestada nii lennuki kiirust, langevale kehale mõjuvat õhutakistust kui tuule kiirust.
Miks sõrmed valutavad?
Joonisel 3 on skemaatiliselt kujutatud pommi langemisteed erinevatel tin gimustel. Kui tuult ei ole, lendab pomm mööda kõverat AF; miks, seda me juba selgitasime. Pärituulega kandub pomm ettepoole ja langeb mööda kõverat AG. Mõõdukas vastutuul sunnib pommi langema mööda kõverat AD, juhul kui tuul puhub ülal ja maapinna lähedal samas suunas sageli aga juhtub, et maapinna kohal on tuule suund vastupidine ülemistes õhukihtides puhuva tuule suunaga all näiteks vastu- üleval pärituulsiis omandab pommi langemiskõver kuju AE.
Peatuseta raudtee Kui seisate liikumatul perroonil ja teist kihutab mööda kiirrong, siis on liikuvasse vagunisse hüpata õige suur kunsttükk. Aga kujutlege, et ka perroon liigub sama kiirusega ja samas suunas nagu rong.
Kas teil oleks siis raske vagunisse astuda? Kas koik liigesed on surutud ajal kulvatud sugugi: te lähete rongi peale niisama rahulikult nagu siis, kui vagun seisaks paigal.
Kui teie liigute rongiga samas suunas ja sama kiirusega, siis on rong teie suhtes täiesti paigal. Rattad, tõsi küll, pöörlevad, kuid teile näib, et nad pöörlevad koha peal. Rangelt võttes, kõik need esemed, mida peame harilikult paigalseisvateks — näiteks jaamas seisev rong —, liiguvad koos meiega ümber maakera telje ja tiirlevad ümber Päikese; praktiliselt pole aga seda liikumist vaja arvestada, sest see ei sega meid mitte põrmugi.
Järelikult on täiesti mõeldav korraldada nii, et jaamast mööduv rong võtab reisijaid peale ja laseb välja täiel käigul, peatumata.
Seda laadi transpordivahendid seatakse sageli üles näitustel, et võimaldada külastajail kiiresti ja mugavalt näha suurel territooriumil kõike, mis on vaatamist väärt. Näituseväljaku äärmisi punkte ühendab justkui lõputu lindina raudtee; reisijad võivad igal hetkel ja igas kohas vagunisse Kas koik liigesed on surutud ajal kulvatud ja sellest väljuda, kuigi rong sõidab täie kiirusega.
Peatusteta raudtee ehituse skeem. See huvitav seade on näha joonisel 4. Igas jaamas on ümmargune liikumatu platvorm, mida ümbritseb suur pöörlev rõngakujuline ketas. Mõlema jaama pöörleva ketta ümber on tõmmatud köis, mille külge on kinnitatud vagunid. Jälgige nüüd, mis toimub ketta pöörlemisel.
Miks valutavad käte sõrmede liigesed: põhjused ja ravi - Lülisammas
Jaam peatusteta raudteel. Vagunid liiguvad ümber ketta sama kiirusega nagu ketta välisserv, järelikult võivad reisijad vähimagi ohuta minna ketastelt vagunitesse või väljuda neist. Vagunist väljunud reisija sammub mööda pöörlevat ketast ringi keskpunkti poole, kuni jõuab liikumatu platvormini; liikuva ketta siseäärelt on liikumatule platvormile astuda juba kerge, sest ketta siseääre väikese raadiuse tõttu on väike ka ringkiirus.
Sagedate peatuste puudumine annab hiiglasuure aja- ja energiasäästu. Kujutlege, et tavalisest liikumatust jaamast kihutab mööda kiirrong. Me tahame, et ta peatust tegemata võtaks siin peale uusi reisijaid. Siirdugu need reisijad esialgu teise rongi, mis seisab rööpsel varuteel, ja hakaku see rong siis liikuma samas suunas ning sama kiirusega mis kiirrong.
Kui mõlemad rongid on kohakuti, on nad teineteise suhtes paigal. Tarvitseb ainult mõlema rongi vagunid ühendada sillakestega — ja abirongi reisijad võivad rahulikult siirduda kiirrongi. Kiirrongi peatumine jaamades muutub seega liigseks.
Ülesõidukoha ette ehitatakse eriline platvorm, mille kate hakkab rongi lähenemisel lõputu lindi kombel rullikutel automaatselt tagasi liikuma. Katte liikumiskiirus on suurem auto maksimaalsest kiirusest; seepärast niisugusel liikuval platvormil asuv auto kandub Valu vaike vaagna liigestes, ükskõik kui suur ta kiirus ka poleks.
Pärast rongi möödumist kate peatub — ja auto kihutab takis tamatult üle platvormi. Liikuvad kõnniteed Liikuv kõnnitee Chicago maailmanäitusel Liikumise suhtelisusel põhineb ka teine seadeldis, mida seni on kasutatud vaid näitustel, nn. Esmakordselt võeti need tarvitusele Chicago näitusel Joonisel 6 näete selle seadme skeemi. See koosneb viiest lõputust lindist — kõnniteest, mida eriline mehhanism paneb üksteise sees erineva kiirusega liikuma.
Liikuvad kõnniteed. Viimane lint viibki reisija soovitud punkti; siit, minnes vastupidises Kas koik liigesed on surutud ajal kulvatud üle lindilt lindile, jõuab ta lõpuks liikumatule tänavale. Raskesti mõistetav seadus Tõenäoliselt ei tekita ükski mehaanika kolmest põhiseadusest nii palju arusaamatusi kui Newtoni kolmas seadus — mõju ja vastumõju seadus.
Power Foods for the Brain - Neal Barnard - TEDxBismarck
Kõik teavad seda, oskavad mõnel juhul isegi õigesti rakendada, kuid peaaegu kellelgi pole asi lõpuni selge. Võib-olla teil, lugeja, on õnnestunud sellest kohe aru saada, kuid tunnistan, et mina mõistsin seda alles kümmekond aastat pärast esmatutvust.
Vestlustes olen rohkem kui kord võinud veenduda, et enamik inimesi on valmis seda seadust õigeks tunnis tama vaid mõningate reservatsioonidega. Ollakse meeleldi nõus, et seadus kehtib liikumatute kehade korral, aga ei mõisteta, mil viisil saab seda rakendada liikuvate kehade vastastikuse mõju puhul Seadus väidab, et mõju on alati võrdne ja vastupidine vastumõjuga. See tähendab, et kui hobune tõmbab Kas koik liigesed on surutud ajal kulvatud, siis vanker tõmbab hobust samasuguse jõuga tagasi.
Kuid sel juhul peaks vanker ju paigale jääma: miks ta ikkagi liigub? Miks need jõud ei tasakaalustu vastastikku, kui nad on võrdsed? Need on tavalised selle seadusega seotud arusaamatused. Kas see tähendab, et seadus pole õige? Ei, see on kindlasti õige, ainult -meie ei saa kõigest õigesti aru. Jõud ei tasakaalusta teineteist lihtsalt sellepärast, et nad on rakendatud erinevatele kehadele: üks vankrile ja teine hobusele.
Jõud on muidugi võrdsed, aga kas võrdsete jõudude mõju on siis alati ühesugune?
e-õpik : Huvitav füüsika II
Kas võrdsed jõud annavad kõikidele kehadele ühesuguse kiirenduse? Kas jõu mõju kehale ei olene ka kehast enesest, sellest «vastupanu » suurusest, mida keha avaldab jõule?
Kui sellele mõelda, saab selgeks, miks ikkagi hobune suudab vedada vankrit, ehkki vanker tõmbab teda just niisama suure jõuga tagasi. Vankrile mõjuv jõud ja hobusele mõjuv jõud on igal ajahetkel võrdsed; kuid et vanker saab vabalt ratastel veereda, hobune aga toetub vastu maapinda, siis on selge, miks vanker hakkab liikuma hobuse suunas.
Mis on valu sõrmede liigestes
Mõelge ka sellele, et kui vanker ei avaldaks hobuse vedavale jõule vastupanu, siis Hobust selleks vaja ongi, et ületada vankri vastumõju. Võrdsed on ju ainult jõud — nende mõjud aga kui mõista jõu mõju all nagu tavaliselt keha nihutamist on erinevad, sest jõud on rakendatud erinevatele kehadele.
Pommitamine Joon. Teed, mida mööda langevad lennukilt visatud pommid. Eelmise jaotise põhjal peaks olema selge, kui raske on sõjaväelenduril visata pomm täpselt määratud kohta: tal on vaja arvestada nii lennuki kiirust, langevale kehale mõjuvat õhutakistust kui tuule kiirust. Joonisel 3 on skemaatiliselt kujutatud pommi langemisteed erinevatel tin gimustel.
Täpselt niisama tugevasti nagu polaarjää surus kokku «Tšeljuskini» kere, surusid laeva pardad omalt poolt jääd. Üksikasjalikumalt tuleb «Tšeljuskini» huku füüsikalistest põhjustest juttu hiljem.
Isegi kehade langemine allub mõju ja vastumõju seadusele. Oun kukub maha sellepärast, et maakera tõmbab teda enda poole, kuid täpselt samasuguse jõuga tõmbab ka õun enda poole meie planeeti.
Öieti langevad õun ja Maa teineteise poole, kuid langemise kiirus on õuna ja Maa jaoks erinev. Et maakera mass on muidugi õuna massist kujutletamatult palju kordi suurem, siis nihkub maakera õuna poole nii tühiselt vähe, et praktiliselt võib lugeda selle nulliks.
Seepärast ütlemegi, et õun kukub maha, aga mitte, et õun ja Maa liiguvad teineteise poole. Miks hukkus vägilane Svjatogor Kas mäletate bõliinat vägilasest Svjatogorist, kes tahtis maakera üles tõsta? Kui uskuda legendi, oli ka Archimedes valmis samasugust vägitükki sooritama ja nõudis oma kangile toetuspunkti.
Ent Svjatogor oli tugev ilma kangitagi. Ta otsis vaid midagi, millest kinni haarata, mille külge panna oma vägilaskäed.
Õppimise psühholoogilis-pedagoogiline tulemus on oskused, teadmised ja hinnangud. Õppimine abiõppes on arengut korrigeeriv.
Igatahes on bõliinast näha, et rahva terav silm oli ammu märganud vastumõju, mida avaldab Maa tema pinnale toetumisel. Inimesed kasutasid seda seadust alateadlikult juba aastatuhandeid, enne kui Newton selle esmakordselt sõnastas oma surematus teoses «Loodusteaduse matemaatilised printsiibid». Kas saab edasi liikuda toeta?
Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine – Riigi Teataja
Käies me tõukame end jalgadega lahti maapinnalt või põrandat, väga siledat põrandat või jääd mööda, millelt jalg ei saa tõukuda, pole võimalik käia. Vedur tõukab end liikumisel rööbastel edasi veorataste abil: kui rööpad õliga kokku määrida, jääb vedur paigale.
Mõnikord kiilasjää ajal tuleb rongi liikumapanemiseks puistata veoratastele erilisest seadeldisest isegi liiva.
Stuudio Shutterstock Koondasime kokku selle nädala enim kuulatud Delfi podcast´id ja seda selleks, et leiaksid mugavalt populaarsed ning olulised saated üles. Meil on üle 30 erineva saateformaadi, mida juhivad meie professionaalsed ajakirjanikud ning mitmed koostööpartnerid.
Kui rattad ja rööpad tehti raudteeliikluse algusaastail hambulised, siis lähtuti just sellest, et rattad peavad end rööbastelt ära tõukama.
Aurik tõukab end edasi sõukruvi labadega. Lennuk tõukab end õhus samuti edasi kruvi — propelleri abil. Ühesõnaga, suvalises keskkonnas liigub ese selle keskkonna enda abil. Kuid kas keha saab liikuma hakata, kui niisugust keskkonda ei ole? Paistab, et püüda sel viisil liikuda on sama, mis katsuda end juukseid pidi üles tõsta.
Nagu teada, on säärane katse õnnestunud vaid parun Münchhausenil. Muide, just niisugune esmapilgul võimatuna näiv liikumine leiab tihti aset meie oma silme all. Tõsi, ainuüksi sisejõudude mõjul ei suuda keha end tervikuna liikuma panna, küll aga saab ta mingi osa endast Kas koik liigesed on surutud ajal kulvatud panna ühes, ülejäänu aga vastupidises suunas. Kui palju kordi olete näinud lendavat raketti, kuid kas olete järele mõelnud, miks ta liigub?
Rakett on õpetlik näide just seda sorti liikumise kohta, mis meid praegu huvitab.
Miks lendab rakett üles? Isegi füüsikat õppinud inimestelt tuleb tihtilugu kuulda raketi lennu täiesti väära selgitust: ta lendavat sellepärast, et püssirohu põlemisel tekkivad gaasid tõukavad teda õhust eemale.
Nii mõeldi ka vanasti rakett on vana leiutis 4. Ent õhuta ruumis üles lastud rakett lendab täpselt niisama hästi. Kui isegi mitte paremini. Raketi liikumise tõeline põhjus on hoopis muus. Väga arusaadavalt ja lihtsalt esitas selle revolutsionäär Kibaltšitš oma surmaeelses töös, kus ta kirjeldas uut lennumasinat.
Selgitades lahingurakettide ehitust, kirjutas ta: «Plekist silindrisse, mille üks ots on lahtine ja teine suletud, surutakse kokkupressitud püssirohust silinder, milles piki telge on tühi kanal.