Selleks istub või lamab patsient asemele ning füsioterapeut määrib ravitavale piirkonnale kontaktainet kas õli või geeli , seejärel asetatakse aparaadi otsik määritud kehapiirkonnale, kus hakatakse ravi teostama. Tegelikult ei ole, mistõttu tulekski alati oma treeningud mõtestada, panna paika eesmärk, treeningplaan ja kindlasti korrigeerida tehnikat. Vigastatud sidemete palpeerimine on valulik. Mittevaralise kahju hüvitamisnormid 1 Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud kergete vigastustega seotud mittevaralist kahju ei hüvitata.
Kuidas toimib ultraheliravi?
Ultraheli suunamisega kudedesse tekitatakse seal sügavsoojendav efekt. Tänu oma termilisele toimele, muutub ultraheli sügaval lihastes või sidekoes soojuseks, mis omakorda laiendab sealseid veresooni. Tänu millele paraneb ravipiirkonnas verevarustus ja pehmete kudede venivus, kiireneb ainevahetus, väheneb turse ja põletik ning kiireneb kudede taastumine.
Randme- ja põlveliigese tugisidemed on kasutusel nii traumade kui ka ülekoormussündroomide ravis.
Mille raviks on ultraheliravi hea? Antud protseduuri kasutatakse peamiselt liigeste liigestepõletike, liigestejäikuse, liigestevalu, liigestekontraktuuridekõõluste kõõluste vigastuste ja põletikelihaste lihase rebendite, põletike, valu, spasmide ja sidemete raviks ning erinevate taastumis protsesside toetamiseks ja kiirendamiseks.
Vigastused Vigastuste liigitamiseks võib kasutada eri aluseid, tüüpilisem jaotus on akuutne ehk äge ja krooniline ehk pikema aja jooksul tekkinud vigastus. Kui rääkida sportlastest või üldiselt aktiivsema eluviisiga inimestest, täpsustaksin hea meelega seda liigitust ning kasutaksin pigem sõnu trauma ja ülekoormus.
Viimane tekib liigse koormuse, ebapiisava taastuse või vale tehnika tagajärjel.
07 Randme testimine
Traumaatiliste vigastuste tekkeks on vaja sundida põlve mingi välise jõu abiga liikuma suunda, kuhu see liikuma ei peaks tuletame meelde, et põlv on sisuliselt hing.
Põlve puhul on üsna laialt levinud sidemevigastused. Külgsidemete MCL ja LCL vigastused tekivad, kui sundida põlv mingi välise jõu abil liikuma külgsuunas nt sõidab keegi pallimängus külje pealt sisse.
Eesmise ristatisideme ACL vigastuse tüüpmehhanismiks on järsk pidurdus, tagumise ristatisideme PCL puhul aga löök suunaga eest taha vastu sääreluu ülemist osa.
Põlvevigastused ja nende ravi
Samuti võivad ristatisidemete rebendeid põhjustada järsud suunamuutmised, pöördliigutused või ülesirutus põlvest. Kahjuks ei saa sportides alati vigastusi vältida. I tase: side on venitatud ja valulik, kuid kiud ei ole rebenenud ja liiges on stabiilne.
II tase: kiudude osaline rebend, kerge ebastabiilsus liigeses. III tase: sideme kiud on täielikult rebenenud, põlv on ebastabiilne.
Liigeste vigastused
Meniskivigastuse tekkemehhanismiks on pöördsuunalised jõud, mis on suunatud põlvele, kui põlv on painutatud. Seda tuleb tihti ette vabavõitlusaladel, kus esineb heiteid. Dislokatsioon ehk liigese nihestus võib toimuda suure jõu ja kiirusega lööktrauma tagajärjel nt hüppab rägbis keegi külje pealt suurel kiirusel põlvedesse.
Seda esineb harva, ent kuna vigastus võib kahjustada närve ja veresooni, on kirurgiline sekkumine probleemi parandamiseks enam kui tõenäoline.
Ülekoormusvigastused Ülekoormusvigastuste põhjuseks on enamasti kas liigne koormus nt liiga suur treeningmahtebapiisav taastumine või vale tehnika.
Igasugune kude võib kahjustuda pikaajalise ülekoormuse tagajärjel, kuid põlve puhul on nende tekkemehhanismid üsna kindlad. Nn hüppaja põlv ehk põlvekedra kõõluse põletik esineb reeglina valuna põlve esiküljel, põlvekedra all.
- Home Nr.
- Lisaks sellele ei teostata protseduuri: Liigeseproteeside piirkonnas Laste luude kasvuplaatide juures Ultraheliravi protseduur Tegu on iseenesest väga lihtsa, mugava, lõõgastava ning loomulikult ka valuvaba protseduuriga.
- Liigesesidemete vigastus | Haiguste ABC - kohtlanomme.ee
- Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
- Määrus kehtestatakse « Liikluskindlustuse seaduse » § 33 lõike 2 alusel.
Nn jooksja põlv ehk patellafemoraalne valusündroom avaldub valuna põlvekedra kohal reie nelipealihase kõõlusel või isegi põlvekedra ümber. Põhjuseks on liigne jooksutrenn, aga ka nõrgad reielihased, puudulik lihashooldus, probleemid liigesvõide ehk sünoviaalvedelikuga. Lisaks võib jooksja põlve puhul esineda ka patella kondromalaatsiat ehk põlvekedra kõhre pehmenemist.
ITB ehk iliotibiaaltrakti sündroom. Hüppeliigese sidemete vigastused Sagedaseim vigastus on hüppeliigese väliskülje sidemete venitus või rebend, mis tekib enamasti maandumisel ebatasasele pinnasele või maandumisel jalalabale vales asendis näiteks nõrkade jalalihaste või väsimuse tõttu vigastus tekib inversioonil — sissepööramisel.
Vigastus võib tekkida ka maandumisel pallile, kokkupõrkel kaaslaste või inventariga, mittesobivate spordijalatsite kandmisel. Harvem tuleb ette hüppeliigese sisekülje sidemete venitust ja ka rebendeid sisekülje vigastus tekib jalalaba liigsel väljapööramisel — eversioonil.
Ultraheliravi
Sidemete traumades eristatakse kolme raskusastet: I. Esineb kerge paistetus liigese välimisel poolel. Tekib ka mõõdukas turse liigese välimisel poolel. Hüppeliiges on kangestunud.
Tavaliselt on rebend osaline. Põhjus on jalatalla pööramine väljapoole või sissepoole, mis võib tekkida maandumisel, löögil hüppeliigese piirkonda või kokkupõrkel. Sümptomid Hüppeliigese trauma puhul on kõik kolm astet sarnaste kliiniliste näitajatega.