Haiguse täpne põhjus on teadmata, kuid sellise artriidi tekke eelsoodumusteks võivad olla geneetika, eelnevad vigastused, nagu murrud ja nihestused, ning liigeste üldine lõtvus. Suurimaks põhjuseks on tõsiasi, et naistel on vaagna laius suurem.
Artriit pöidlapõhimikul Mis see on? Normaalses liigeses katab kõhr luude otsad ning toimib amortisaatorina, võimaldades sujuvat ja valutut liikumist. Osteoartriidi OA või degeneratiivne artriit korral kulub kõhr ära ning selle tulemusena puutuvad luud omavahel kokku, tekitades valu ja deformatsioone.
Käeliigestest esineb osteoartriiti kõige sagedamini pöidlapõhimikul. Pöidlapõhimiku liiges, mida nimetatakse randme-kämblaliigeseks, on spetsialiseerunud sadulliiges, mille moodustavad väike randmeluu trapetsluu ja pöidla esimene luu kämblaluu. Sadulliiges võimaldab pöidlal teha mitmesuguseid liigutusi, sealhulgas üles ja alla liigutamine, pöidla liigutamine üle peopesa ning haaramine vt joonis 1.
Kes sellesse haigestuvad?
Osteoartriiti pöidlapõhimikul esineb kõige sagedamini üle aastastel naistel. Haiguse täpne põhjus on teadmata, kuid sellise artriidi tekke eelsoodumusteks võivad olla geneetika, eelnevad vigastused, nagu murrud ja nihestused, ning liigeste üldine lõtvus.
Ka siis, kui töö iseloom sunnib sundasendisse. Ortopeedi sõnul peaksid ülekaalulised inimesed loomulikult rohkem liikuma, et kaalu alandada. Vältida tuleks aga spordialasid, mis liigeseid liigselt põrutavad või koormavad, näiteks jooks ja hüppespordialad.
Millised on sümptomid? Kõige sagedasem sümptom on valu pöidlapõhimikul. Valu võivad süvendada tegevused, mis nõuavad haaramist, näiteks purkide avamine, uksenuppude keeramine ja kirjutamine.
Kui haigus progresseerub, võib valu esineda ka puhkamisel ja öösel. Raskematel juhtudel võib tekkida liigese progressiivne kahjustumine ja paigast nihkumine; kui kämblaluu liigub sadulliigesest välja, Surve ja liigeste ravi pöidlapõhimikule tekkida kühm. Liigese nihkumine võib põhjustada piiratud liikuvust ja nõrkust, muutes haaramise keeruliseks vt joonis 2.
Randme-kämblaliigesest järgmine liiges võib seda kompenseerida ning seetõttu painduda veel rohkem taha hüperekstensioon. Kuidas diagnoositakse?
- Что они собираются с тобой Элвин взял ее руки в свои с нежностью, удивившей их - Не беспокойся, Алистра, - сказал .
- Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
- Põlvevalu - Sümptomid, põhjused ja ravi- Füsioteraapia kabinet
- Artriit pöidlapõhimikul – AS Orthopedica
- Никогда еще Хилвар не видел своего друга таким задумчивым, и ему не хотелось мешать этой погруженности в самого .
- Kuunarliidete pehmete kudede haigus
Diagnoos pannakse haigusloo ja füüsilise läbivaatuse käigus. Surve ja liigutused, nagu pööramine, tekitavad liigeses valu.
The phenomenon of healing - Documentary - Part 2
Liigeses võib esineda ka hõõrdumistunnet vt joonis 3. Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse röntgenit, kuigi sümptomite raskus ei ole sageli röntgenuuringu tulemustega kooskõlas. Millised on ravivõimalused?
Kergem pöidla artriit allub enamasti mittekirurgilisele ravile. Lahasesse panemine ja kortisoonisüstid võivad aidata valu leevendada. Käeterapeut võib soovitada jäiku ja mittejäiku lahaseid, mida saab kasutada magamise või päevaste tegevuste ajal.
Suure tõenäosusega on päris paljud sellega tuttavad. Kui mõelda, siis meie põlved saavad väga suure koormuse osaliseks meie igapäevastes tegemistes. Kuigi tegu on ebameeldiva ja ka frustreeriva probleemiga, siis õnneks päris paljud põlve valuga seotud mured on hõlpsalt ravitavad. Füsioteraapia võib samuti aidata põlvevalu leevendada, kuid siiski mõnel juhul võib põlv vajada kirurgilist sekkumist. Siit saad ülevaate, miks võivad põlved meile üldse muret tekitada, mis suurendavad seda riski ning kuidas põlvedega seotuid probleeme ennetada?
Raskema haigusega patsiendid või need, kellel mittekirurgiline ravi ei ole mõjunud, saavad abi kirurgilisest rekonstruktsioonist. Valu edukaks kaotamiseks või vähendamiseks on olemas hulk kirurgilisi tehnoloogiaid, sealhulgas artriitilise luu Surve ja liigeste ravi ja liigese rekonstruktsioon artroplastikaliigese ühendamine, luude ümberpaigutamine ning valitud juhtudel ka artroskoopia.
Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad. Teadmised sellest, mida enda aitamiseks teha, on peamine väljapääs.
Konsultatsioonil kirurgiga leiate endale sobivaima võimaluse vt joonis 4.