Töösuhte ajal on töötajal üldreeglina ka kohustus teavitada tööandja soovil tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi TLS § 15 lg 2 punkt 8. Varjamine 1 Kuriteo toimepannud isiku, kuriteo toimepanemise vahendi või riista, kuriteo jälgede või kuritegelikul teel saadud eseme eelnevalt mittelubatud varjamine toob kaasa kriminaalvastutuse ainult käesoleva koodeksi §-s ettenähtud juhtudel. Samas ei ole ka otseselt selge, kas see võiks hõlmata ka olukorda, kus töötaja võis saada töövälisel ajal mõne nakkushaiguse, mis võib ka tema kolleegide tervist mõjutada — nii nagu on COVID puhul.
Sa oled siin
Reaalsed toimingud avalduste esitamiseks toimuvad alles See tähendab ka erinevate IT-lahenduste ettevalmistamist. Seetõttu on oluline, et kõikide oluliste osapooltega on läbi räägitud. Praegune reformi ajakava on realistlik ning Miks ei ole riigikaitse vabatahtlik? Miks ei ole haigekassa vabatahtlik?
See on narri mängimine. Pensionisüsteem suudab tagada ainult Uhise avalikustamise vigastuse pohjus miinimumi ja see ei saa olla vabatahtlik, see on igal juhul meie ühine kohustus, vastutus, vastutus kodanike ees," lausus Ligi. Tema võtab hea meelega selle talle pudeneva raha ära, teda ei huvita ka see, mida on siis majanduseksperdid öelnud, et sellele järgneb siis lühiajaline tarbimisbuum," lisas Ligi.
Liitunuid on Teise sambaga on Muudatused annaksid võimaluse teise sambaga liituda ligikaudu inimesel, kes on tööeas, kuid pole teise sambaga liitunud. Pensionifondide kogumaht oli Kukkumise vältimiseks tuleks tema sõnul talvel kanda turvalisi jalanõusid ja olla ettevaatlik. Nii et kukkumise ennetamiseks tuleb mõelda sellele, milliste jalanõudega välja minna ning milline tee valida. Suurim ravikulu inimese kohta on puusa-reievigastuse korral Numbrid näitavad, et igal aastal tekitab kukkumine kümneid tuhandeid traumasid, millest enamik juhtub täiesti tavapärastes olukordades — kodus toolil turnides, spordiplatsil liikudes, mänguväljakul rahmeldades, kirjutatakse Haigekassa blogis.
Haigekassa andmetel on talvel lume ja jää tõttu põhjustatud vigastuste tulemuseks tihti ka õlavarre luu murd, mille korral ühe inimese ravikulu võib olla paar tuhat eurot. Kui näiteks randme- ja käevigastuste keskmine ravikulu inimese kohta on ~41 eurot ning kanna- ja jalavigastuse korral ~30 eurot, siis puusa-reievigastuse korral ~ eurot, säärevigastuse korral ~ eurot, õla- ja õlavarrevigastusega ~ eurot ning küünarvarrevigastuse korral ~ eurot.
Majaomanikel tasub lume- ja purikatõrjet tõsiselt võtta: libeduse ning katuselt langenud lume ja jää tõttu toimunud õnnetused on varem kohtusse jõudnud ning summad, mis ohvritele maksta tuleb, on olnud suured. See on kõige tavalisem viis vigastada saada, ülejäänud põhjused on harvemad.
Õnnetuse korral vastutab korteriühistu ehk kõik korteriomanikud Ilmajaama andmeil asendub talvekülm sel nädalavahetusel kohati plusskraadidega ja lumi hakkab sulama. Eesti Korteriühistute Liit EKÜL tuletab kõigile kinnistuomanikele meelde, et üleliigne lumi, purikad ja jää tuleb katuselt eemalda ning hoolitseda libedusetõrje eest nii kinnistul kui ka piirnevatel kõnniteedel. Ta rõhutas, et olukord on väga tõsine: libeduse ning katuselt langenud lume ja jää tõttu toimunud õnnetused on varem kohtusse jõudnud ning summad, mis ohvritele maksta tuleb, on olnud suured.
Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus
Kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi kaasa veel ühe väga olulise muudatuse: seaduse kohaselt kehtib korteriomandist tuleneva nõude korral korteriomanike ühine vastutus. Kui nõude rahuldamine ei ole kehtiva majanduskava ja reservide juures võimalik, peab korteriühistu juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike üldkoosoleku selle kehtestamiseks. Andmekaitse Inspektsioon soovitab Soovitus tööandjatele: praeguses eriolukorras tuleb tööandjal kui töötajal kindlasti hinnata terviseandmete kogumisel mõisteid eesmärgipärasus, minimaalsus ja proportsionaalsus eriolukorra kontekstis, mis võib erineda nö tavaolukorrast ja ei pruugi pärast eriolukorra lõppu enam kehtida.
Tööandja kohustus on tagada töökeskkonna ohutus. Seega kindlasti on tööandja õigustatud küsima, kas töötaja on viibinud hiljuti riskipiirkonnas või kokku puutunud nakatunud inimestega kuivõrd selline info ei ole eriliigiline. Sümptomite esinemise infot peaks aga vahetama juba vastastikusel mõistmisel.
Üldiselt tänase olukorra kontekstis on ilmselt põhjendatud tööandjal küsida töötajalt kinnitust selle kohta, et töötaja ei kujuta ohtu teistele töötajatele ja töökeskkonnale üldiselt.
Vastasel juhul ei saaks tööandja täita oma seadusest tulenevat kohustus tagada ohutu töökeskkond. Soovitus töötajatele: töötaja peab teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest.
Oht lastele
Seega on töötaja kohustatud töölt kõrvale jääma, kui tal on tervisehäire ja sellest ka tööandjat teavitama. See siiski ei tähenda, et töötaja peaks avaldama kogu teavet oma tervisliku seisundi kohta nt millised konkreetsed terviseprobleemid tal esinevad — ennekõike fakti, et töötaja tervislik seisund ei võimalda tal tööd teha.
Nakkushaiguste leviku tõkestamine ja rahva tervis on meie kõigi ühine mure, mistõttu ei ole praegu õige aeg jäigalt oma õigusi nõuda, vaid meil kõigil tuleb probleemi lahendamiseks tööandjaga igakülgset koostööd teha. Lisaks juhime tähelepanu, et teadlik nakkushaiguste levitamine võib teatud juhtudel langeda ka karistusseadustiku reguleerimisalasse.
Kutsume ülesse säilitama kainet mõistust! Oluline on teineteist püüda mõista ja seda mõlemal poolel! Tööandja peaks saama tagada ohutu töökeskkonna, milleks on ka töötajal ootus. Samas tuleb selleks küsida ja koguda oma töötajate kohta andmeid nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.
Töötaja aga peab silmas pidama, et tööle võib asuda ta üksnes siis, kui ta on terve ja tööandjal on tal õigus nõuda sellekohast kinnitust, mis ei tähenda aga, et tööandja peab teadma täpset diagnoosi. Õiguslik analüüs Mida võimaldab isikuandmete kaitse üldmäärus ehk mida saab tööandja oma töötajalt küsida tema tervise kohta praeguse eriolukorra ajal?
Vastus sõltub paljuski sellest, millist infot küsitakse — ehk kas tegemist on nö tavaliste isikuandmetega isikuandmete töötlemise õiguslikud alused tulevad üldmääruse artiklist 6 või küsitakse tundlikumaid andmeid, sh ka teavet töötaja tervisliku seisundi kohta eriliigilised isikuandmed, mille töötlemise õiguslikud alused tulevad üldmääruse artiklist 9. Igasugune info tervisliku seisundi kohta on eriliigilised andmed. Ka nohust rääkimine on seaduse mõistes terviseandmete töötlemine.
Kui tööandja küsib oma töötajalt tema tervisliku seisundi kohta teavet, kas töötajal on mingi haiguse tunnused või sümptomid, siis see liigitub eriliigiliste isikuandmete alla, mille puhul on teised õiguslikud alused kui nö tavaliste isikuandmete töötlemise puhul. Nt ei saa tööandja kasutada seda õiguslikku alust, et küsida töötajalt tema tervisliku seisundi kohta infot. Põhjuseks on asjaolu, et eriliigilisi isikuandmeid ei ole lubatud õigustatud huvi alusel töödelda. Küll aga on tööandjal pigem võimalik küsida töötajalt, mis riikides on ta lähiajal reisil olnud selgitada välja, kas töötaja on käinud riskipiirkonna riikides ; või kas ta on enda arvates kokku puutunud inimesega, kellel tundus olevat koroonaviiruse sümptomid või kes on saanud vastava Uhise avalikustamise vigastuse pohjus selles olukorras küsitakse arvamust fakti kohta, mitte konkreetse nakatunud või nakkuskahtlusega isiku isikuandmeid, sh terviseandmeid.
Oluline on välja tuua, et eelnevalt ning järgnevalt ei selgitata pikemalt olukordi, kus asutus või ettevõte töötleb isikuandmeid mõne konkreetsema ametiülesande käigus.
Are athletes really getting faster, better, stronger? - David Epstein
Ka üldmäärus ei too sellesse otsest selgust, kuna see on ennekõike seotud Euroopa Liidu või siseriiklike õigusaktidega. Mida näeb ette Eesti siseriiklik õigus, ehk COVID eriolukorra raames - millal saab tööandja koguda teavet enda töötaja tervise kohta? Eestis alates Seadus annab eriolukorra juhile võimaluse teatavaid korraldusi anda hädaolukorra lahendamiseks nii eriolukorra tööde juhile, asutustele kui muudele avaliku halduse ülesandeid täitvatele isikutele, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi.
Liikluskaamerad
Paraku ei ole selles seaduses erisätteid või erivolitusi ekstra tööandjatele oma töötajate suhtes. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus Eriolukorra väljakuulutamise põhjus oli nakkushaiguse leviku tõkestamine, mistõttu tulevad reeglid toimimiseks ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest NETSmilles on teatavad nõuded mõeldud tööandjatele.
Esiteks: NETS §13, mis reguleerib tööandja kohustust nõuda teatavate tööalade puhul töötajalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta, kuid see ei ole samastatav olukorraga, kus tööandjal on kahtlus, et tema töötajal on koroonaviiruse kahtlus.
See tervisetõend antakse välja teatud perioodi peale ning on võimalik teatavatel juhtudel nõuda ka täiendavat või korduvat tervisekontrolli.
Avaleht Uudised Töötajate isikuandmete töötlemisest koroonaviiruse
Siin tehakse uuringuid, mis on loetletud sotsiaalministri Nende uuringute tegemise puhul on tingimus, et konkreetse uuringu tegemise nõue tuleb vastava valdkonna seadusest ilmselt on siin mõeldud ennekõike NETS § 13 lõikes 1 toodud töötajaid. Inspektsioonil ei ole praegusel hetkel teada, kas nende nakkushaiguste tekitajate hulgas kontrollitakse ka COVID viiruse tekitajat.
Kui seda tehakse, siis võib ilmselt selle sama määruse lisa nr 33 kohases tervisetõendis olla teave, et see töötaja ei sobi Uhise avalikustamise vigastuse pohjus tervislikel põhjustel.
Sellest tervisekontrollist saab tööandja tervisetõendi, mille sisu on paika pandud eelnevalt viidatud sotsiaalministri määruse lisas nr Teiseks: NETS §17 reguleerib mõningad Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi ülesanded, sh kohustus korraldada võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele, tervishoiutöötajatele ning arestialuste, vahistatute ja kinnipeetavatega vahetult kokku puutuvatele isikutele.
Samas ei reguleeri see täpsemalt, kuidas seda teostatakse ning kuivõrd palju teavet on võimalik tööandjal tema teenistuja tervisliku seisundi kohta koguda. Eraldi tuleb neile teenistujatele teha kohustuslikus korras tuberkuloosi mitte mõne muu nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kopsude radiograafiline uuring. Kolmandaks: NETS § 22 reguleerib küll nakkushaiguste tõrje nõuded, kuid neid peavad järgima tervishoiutöötaja, tervisekaitseametnik, nakkushaiguse levialal viibiv isik ja teised oma tööülesannete tõttu nakkushaiguste tõrjega seotud isikud.
Sama paragrahvi alusel on mh ka vastu võetud sotsiaalministri