Materiaalse abi kõrval koolitasime siin kokku Ukraina meedikut. Nii meie enda kui ka Gruusia ja Ukraina kogemus on näidanud, et valvsust ei tohi kaotada. Politseinikke oli tänavail näha rohkem, kui me oleme harjunud, ja vähem, kui oleks oodanud.
Juuli oli teda alati 37 kui õde noominud, kui ta midagi paha teinud; oli talle marju noppinud ja tema wastu igapidi oma lugupidamist üles näidanud. Meel ial polnud see nii selgesti ta meelde tulnud kui nüüd. Meel ial polnud ta süda nii walu tundnud kui nüüd. Tal oli, nagu oleks ta midagi kallist asja kaotanud — Ta ei valus kuunarnukitegeli paindumisel isegi, mis see oli. Ma ütlesin ju, et ma sind weel joodikute liiki ei loe.
Kui ma mitte ümber ei pööra? Sul on ilmas nii sagedasti valus kuunarnukitegeli paindumisel olnud näha, kui alatule järjele joodikud langemad, kuda nende tubli mad tundmused ja paremad püüded aegajalt ikka tumeda maks jääwad.
Kuri kihwt, alkohol, lämmatab nad ära. Kõlbmatu mõtted, sõnad ja teod wötawad nende juures maad. Häbi ja auutundmus kaowad.
Süda, meel, mõte muutuwad tooreks. Kes jõuab ära arwata neid kohtu- 38 käikusid, neid kuritegusid, seda waenu, mandumist, riidu, häda, wiletsust ja silmawett, millele kõrts ja joomine põhjuseks on!
Räbalates ja pool näljas elawad joodikud. Nad warastawad naeste tagasi ise ära kõik, mis nad teeniwad, lasewad läbi kõri köit oma raha, kõik oma waranduse, kõik lugupidamise, kõik omad paremad sõbrad, kõik jumalakartuse! Ja kas ei ole hulka majasid, hulka talukohtasidgi, mis joomajõe woogudes minema on pandud ja läbi kõri alla lastud? Midagi ei. Ja seda enesele, seda ka ilmsüüta lastele ja naistele! Ja sina, kes sa ilmas seda ise peaaegu iga päew oled näinud, sina ütled, et see alles kahtlane on, kas sa üm ber pöörad.
Kui sa ennast nii wähe tunned. Mihkel, siis tunnen mina sind paremini. Ma tean, et sinu südames weel keeli on, mis kõlisewad, kui nende külge puudutatakse, tean, et see häädus, mis sinu südamest karjapölwes wälja paistis, weel pole lõpnud, kuigi ta kaugele südame nurka peitu on pugenud.
Aga niipea kui ta helisema hakkab, tuleb walgus — walgus silmadesse ja südamesse.
Siis näed sa, kui kaugel sa ju oled, siis tuleb sulle jälle oska mine hää ja kurja wahel wahet teha. Siis ei küsi sa mitte enam: kas ma ümber pööran, waid sa pöörad ümber, sest et see sinu meelest siis kõige loomulikum tegu on. Ta paled õhetasiwad, ta silmad särasiwad. Nagu noomiw ingel seisis ta Mihkli ees.
kohtlanomme.ee | Free Web Proxy
Mihkel äigas kätega üle silmade, nagu ei suudaks ta uskuda, et rääkija tõesti metsawahi Juuli oli. Oma ärewuses ei olnud ta märganudgi, kui kaugele ta jutuga oli läinud. Ma ei tea, kus mu aru õieti oli, et nii pikalt lobisema hakkasin.
Juuli," sõnas nüüd Mih kel. See keel, millest sa rääkisid ja mis minu südames nii kaua waikis, on nüüd jälle helisema hakanud, ja see on sinu tegu. Kaido abikaasa Katrin lisab, et aega pole tõesti nii või teisiti, küsimus on selles, mille jaoks seda kasutada, ehk valikutes.
Nii langetas Katrin valiku Naiskodukaitse kasuks. Pärast aastapikkust sisseelamist ja baasmoodulite läbimist on Katrin otsustanud juhtida võtta kodutütarde rühma. Ja kuhu tal pääsedagi, kui nii ema, isa, õde ja vennad kui ka valus kuunarnukitegeli paindumisel ja lellelapsed sellist vägevat eeskuju annavad. Küsin üsna retooriliselt ja pisut isegi taotletud kiuslikkusega, mis paneb neid kõiki ühiselt Kaitseliitu panustama ajal, kui enamik ühiskonnast kaebleb aja ja võimaluste puudumise üle või kannatab üleüldise lodevuse all.
Kaido Arulepa arust on asi lihtsalt selles, et hädaldav vähemus paistab rohkem silma. Mina ütleks, et enamik inimesi, olgu noored või vanad, on valmis riigikaitsesse panus- Nende vanim poeg Jaanus on Kaitseliidu noorliige, tema noorem vend Lauri kuulub noorkotkaste ridadesse ja õde Evelin on kodutütar.
Ema Kat rin märgib, et Evelin on nende peres Kaido järel kõige aktiivsem. Ta on osalenud paljudel võistlustel.
Eelmisel aastal valiti Evelin üheks aktiivsemaks kodutütreks. Eelnimetatud koduses tagalas vajavad hoolt lambad, kitsed, mesilased, sulelised, palgatöö ja oma väike äritegevus. Ja seegi pole veel kõik.
Loomulikult lõid neis etendustes kaasa ka Arulepad. Sama seis valitseb Kaido vendade Aini ja Tarmo peres. Kolm venda on ihu ja hingega maamehed, kellele kallid oma koduõu ja metsapõu. Ain Arulepp on Põlva maleva liige, auastmelt kapral ning eraelus autoremondiga alustav ettevõtja. Aini poeg Taavi kuulub Võrumaa maleva noorkotkaste hulka. Vanem poeg Magnus viibib ajateenistuses, tütar Elisabeth alustab saabuval sügisel kooliteed.
- Puha polve hommikul
- Häbi asi, et nii kaua magad!
- Neuriidi olauhendus
- Kaitse Kodu! nr 3 a by Kaitse Kodu! - Issuu
- Mida teha harja kate liigeste poletikuga
- Jegard Kõmmus, mälestused - Kirjandusmuuseum
- Salvestage valu ravi folk oiguskaitsevahenditega
Seersant Tarmo Arulepp on Põlva maleva väliköögimeeskonna ülem. Korduvalt on ta täitnud maleva lippuri ülesandeid. Mees käis aastaid Soomes tööl, kuid leidis ka lahe tagant aega õppustel osaleda. Praegu töötab mees Baltimaade ühe suurima saeveski, AS Toftani puidukuivatite operaatortõstukijuhina.
Harrastusjooksja kogemus ja mõtted jooksu teemal. Ehk innustab loetu teidki oma esimesest pikemat jooksu ette võtma. Sunday, July 22, Milleks tegeleda jooksutehnika täiendamisega? Arvatakse, et joostes palju, muutub ka jooksutehnika paremaks.
Tarmo kodus sirgub kolmekuune tütar. Aini ja Tarmo kaasad küll organisatsiooni ei kuulu, kuid omamoodi toetajaliikmed on nad igal juhul, sest kaitseliitlase kaasa lihtsalt peab olema toetav, mõistev ja kannatlik. Kaitseliitlased on reeglina aatelised mehed, see lisab neile väärtust ning ega häid mehi ole kerge leida, arutlesid vennad naljatamisi.
Vendadest pikima staažiga kaitseliitlane on Kaido. Kaido ja Ain on ka jahimehed ning mõlemad löövad kaasa Põlva maleva meeskooris Digilaik. Rääkides Sellist olukorda meil pole, et tõuseme laupäeva hommikul üles ja mõtleme, et mis me täna teeme.
Jegard Kõmmus, mälestused
Kõik on plaanitud ja nii saavad asjad ka tehtud. Kaido, Tarmo ja Ain võidupüha paraadi proovis Kui tekib näiteks olukord, kus Kaitseliidu üksuse kadusid tuleb korvata reservväelastega, siis viimased selleks kohe valmis ei oleks. Nende ettevalmistus võtaks aega.
Reservlase Kaitseliitu kuulumise kasulikkust näevad vennad ka selles, et kordusõppustele kutsumise korral võiks reservväelane teha õppuse läbi oma Kaitseliidu üksuses. Valus kuunarnukitegeli paindumisel õppus tuttavas keskkonnas koos kaaslastega, kelle kõigi nõrkused ja tugevused on teada, on oluliselt tulemuslikum kui saates inimesed, kellest enamik on üksteisele võõrad, tundmatusse keskkonda.
Toimiva koostööni jõudmine võtab siis rohkem aega. Igal juhul hoiab Kaitseliidu tegevuses osalemine teadmised värsked ja kasvatab kogemust. Ain märgib, et reservväelase soov pärast tegevteenistust Kaitseliitu astuda sõltub suuresti sellest, millise kogemuse ta ajateenistusest saab. Tema enda teenistusaeg jäi Eesti kaitseväe algusaastatesse ja oli üsna ebameeldiv. Seepärast astus ta Kaitseliitu vendadest hiljem.
Free Web Proxy
Kogemust peavad Arulepad riigikaitses ülioluliseks, sest reaalses olukorras on just kogemus oluline. Ohu korral loeb ainult see, milleks mehed on ette valmistatud. Tähtsaim on hirmu seljatamine. Kui tead, mida teha, ning plaan on kõva, kaob ka hirm.
Võidab see, kes on targem. Katrin lisab, et tuleb endal valmis olla ja õpetada ka teisi.
Kaitseliidu esiküti tiitlit kandev Kaido peab vajalikuks, et valus kuunarnukitegeli paindumisel ja noored käiksid laskmas. Laskjate seast on sirgunud mitmeid, kes arendavad oma oskusi taktikaliselt. Kaido tunneb heameelt iga õpilase üle, kes oma õpetajast paremaks saab. Lauri ja Evelin on ühiselt nõus, et noorkotkaste ja kodutütarde laagrid pakuvad piisavalt põnevust ja elutarkusi.
Näiteks looduses orienteerumine kulub ka tsiviilelus marjaks ära. Võistlusmatkad annavad vastupidavust. Jaanus lisab, et noorteorganisatsiooni kuulumine on lihtsalt targem valik, kui niisama aja surnuks löömine. Piirilepinguga on üks osa Eestimaast liiga kergekäeliselt ära antud ning koos sellega jäi teisele poole piiri ka Aruleppade esiisa kodu. Joostes kogu aeg aeglaselt ei aktiveerita näiteks tuharalihaseid, mis aga on üks võtmelihastest jooksu õige kehahoiaku hoidmisel ning edasiliikuva jõu tekitamisel.
Joostes sageli ühesugusel pinnasel, näiteks linnas asfaldil, koormatakse vaid osasid jalalihasid kuid lihastasakaalu jaoks on vaja koormata ka vastaslihaseid.
Need on vaid mõned näited, miks jooksus on lihaste tasakaalus hoidmine oluline.
Eelmise nädala jooksutehnika filmimisest tegin järgmised tähelepanekud: 1. Jalgade töö Teoorias jooksu liigutused peaksid olema suunatud sirgjooneliselt edasi.
Kõrvalekaldeid on hea tuvastada eest ja tagant filmides, soovituslikult kui jooksja jookseb mööda joont staadionisirgel. Sarnaselt nagu modellid teevad moeetenduses. Sedasi jalga jala ette asetades on joostes kehal tasakaalu hoidmine raskem ning selle kompenseerimiseks hakatakse käte ja õlgadega tegema vastuliigutusi.
Tulemusks on mõningane ülekeha väänlemine. Lisaks peavad keha süvalihased tegema iga sammuga rohkem tööd et hoida keha tasakaalus. Ideaalis peaks jalad liikuma otse ette, puusade laiuselt. Füüsikareeglid kehtivad ka jooksmisel. Sirgjoonelt kõrvale oluliselt kõrvale kaldudes muudame oma sammu lühemaks. Maratonis, kui võtta sammu pikkuseks 1 meeter teeme me 42 sammu.
Kaotades iga sammuga 1 cm kaotame me maratonis m. Sisult on see üks staadioniring edumaad. Kuidas seda modellisammu välja hajutadada. Jooksja erialast jõuharjutust, väljaastet tehes, tuleb jälgida et jalad liiguks otse, puusade laiuselt. Teine viis on sammu teadlik lühendamine ehk jooksul keha raskuskeskme säilitamine jalgade kohal. Selleks tuleks teha rohkem sääretõste drille. Sääretõste drillil on valus kuunarnukitegeli paindumisel kõrvalmõju. Esiteks sunnib valus kuunarnukitegeli paindumisel jala maha asetama enda all.
Lihtsalt füüsiliselt me ei jõua aeglase tempo korral sääretõste jooksu ajal jalga kuigi kaugele ette viia. Teiseks harjutame jalgadele kiiret ja otse liikuvat kerivat jooksumustrit. Kiire ringi saab jalaga teha vaid jala püsimisel sirgjoonel. Teine jalgadega seotud tüüpteema on pöia maha asetamine varbad väljapoole.
Selle veaga kaasnevad kaks kitsaskohta. Esiteks varvaste suunamisel väljapoole vajub keha raskuse all pöid läbi ning tagajärjeks on pöiavõlvi pressimine madalaks Haiget polve põlvede väändumine sissepoole. Teine probleem kaasneb äratõukel kus haaravasse liigutusse ei ole kaasatud kõik varbad vaid jooksu haarav liigutuse jõud toetub peamiselt suurele varbale.
Kokkuvõttes jalg ei rullu kergelt üle pöia vaid tekivad lisapinged pöiavõlvi, suurele varbale ning põlve sisekülgedesse. Pikas vaates võib see väljenduda valudes ja vigastustes nendes piirkondades. Seda jala maha asetamise asendit tuleks jälgida igapäevasel kõndimisel.