Sel aastal on olnud kaks kärbseseenemürgistust. Paat tõusis laine turjale harjale.
Toote täiendused
Info Parkinsoni tõve kohta: www. Muu parkinsonism Parkinsonistliku sündroomiga võivad kulgeda veel peaaju degeneratsiooniga kulgevad haigused nagu multisüsteemne atroofia, kortikobasaalne sündroom või supranukleaarne halvatus.
Mõnedel juhtudel võib parkinsonistlik sündroom ilmneda elu jooksul tekkinud ajukahjustuse tagajärjel, näiteks pikaajalise ravimite kasutamise tagajärjel, siis nimetatakse häiret ravimindutseeritud sündroomiks või toksiliseks kahjustuseks.
Toksilist parkinsonismi võivad põhjustada krooniline mangaani, vingugaasi, fenoolide või metanooli mürgistus. Vaskulaarse parkinsonismi puhul on tegemist väikeste veresoonte kahjustusega teatud aju piirkonnas.
Välismaa Venemaa opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi puhul oletavad Saksa arstid keerulise nimetusega koliinesteraasi inhibiitorite rühma kuuluva ainega mürgitamist. Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna dotsent Vello Tõugu selgitas "Aktuaalsele kaamerale", mida see õigupoolest tähendab. Inhibiitor on keemilise protsessi pidurdaja.
Hüperkineesid Mõnede haiguste puhul esineb liigutusi liiga palju või liigutused ei allu inimese tahtele. Põhjused võivad olla geneetilised, nt Huntingtoni tõve või düstoonia või mõne ainevahetuse häire, nt Wilsoni tõve, korral või seotud autoimmuunse haigusega. Kõik haigusjuhud vajavad kompleksset interdistsiplinaarset Vasaku kaega valge murgistus mitme valdkonna spetsialistidega neuroloogid, geneetikud, immunoloogid, neurokirurgidkes kõik on TÜK-s olemas. Treemoril kui ühel sagedaseimal neuroloogilisel motoorikahäirel on erinevaid tüüpe, mida eristatakse põhiliselt nende avaldumisvormi ja sageduse järgi.
Eristatakse rahutreemorit, aktsioonitreemorit, asenditreemorit ja kineetilist treemorit, mille alusel kirjeldatakse sündroome.
Kliinilist diagnoosimist täpsustab ENMG-uuring. Sõltuvalt treemorite vormist ja tremoroossest sündroomist võib mõelda erinevatele haigustele.
Paljusid treemoreid on võimalik ravida. Lisaks on düstoonia ja treemori ravis võimalik kasutada elektrilist ajustimulatsiooni, milleks sobivate haigete valik toimub neuroloogia ning edasine käsitlus neurokirurgia osakonnas.
Harvematest haigustest võikski ära märkida Huntingtoni tõbe - geneetilist haigust, mille puhul tekib mälu halvenemine ja kujunevad välja liikumishäired, mis oluliselt segavad igapäevast elu.
Eesti Terviseameti mürgistusteabe infoliin on sel aastal saanud 26 teadet seentega seotud tervisehädadest. Ühel korral on mürgist seent söönud inimese aitamiseks kasutatud esmakordselt Eestisse toodud amatoksiini antidooti, mis on mõeldud kasutamiseks rohelise või valge kärbseseene mürgistuse korral.
Huntingtoni tõvega inimesed ja nende pereliikmed võivad saada informatsiooni nii oma haiguse kohta, kui edasise elu korraldamiseks ka geneetikult. Dementsused Dementsus on mälu, vaimsete võimete ja igapäevategevustega toimetuleku süvenev halvenemine niivõrd, et inimene vajab kõrvalist abi. Dementsus võib esineda mitmete erinevate närvisüsteemi kahjustuste korral, näiteks neurodegeneratiivsete haiguste puhul Alzheimeri tõbi, frontotemporaalne dementsus, Lewy kehakeste dementsus jnepeaaju kasvajate, krooniliste peaaju traumade või korduvate ajuinfarktide tõttu.
Dementsuse käsitlemisel on kõige olulisem diagnoos, sest see annab võimaluse otsustada ravi üle. Et dementsuse puhul esineb nii neuroloogilisi kui ka käitumishäireid, siis on oluline mitmete erinevate valdkonna spetsilistide neuropsühholoog, neuroloog, psühhiaater, Vasaku kaega valge murgistus kaega valge murgistus, vajadusel geneetik koostöö. Seoses rahvastiku vananemisega kasvab neurodegeneratiivsete närvihaiguste sagedus, dementsusega kulgevatest haigustest on kõige sagedasem Alzheimeri tõbi sagedusega kuni juhtu elaniku kohta.
Küsimused ja vastused
Alzheimeri tõve käsitluse kohta on avaldatud Harvem esinevatest haigustest esineb frontotemporaalset dementsust - neurodegeneratiivne haigus, mille puhul närvirakkude kahjustus algab otsmiku- ja oimusagatest. Haigetel esineb sageli käitumishäireid, kõne taandarengut ja hilisemas staadiumis mäluhäire. Haigus esineb reeglina vanuses eluaastat, paljudel juhtudel on tegemist geneetilise haigusega ja sel juhul on vajalik geneetiline nõustamine.
Lisaks võib dementsuste kohta leida infot: www. Motoneuroni haigused Motoneuroniks nimetatakse närvirakke, mis paiknevad ajukoores, ajutüves või seljaaju eessarves, ja selle kiude, mis viivad närviimpulsse seljaajust lihastele.
Ajukoores esinevaid motoneuroneid nimetatakse ülemiseks motoneuroniks ning seljaajus ja ajutüves paiknevaid alumiseks motoneuroniks. Sõltuvalt motoneuronite haaratusest eristatakse kliiniliste alavormidena primaarset lateraalskleroosi PLSprogresseeruvat lihasatroofiat PMAprogresseeruvat bulbaarparalüüsi PBP ning amüotroofilist lateraalskleroosi ALS.