Kohus on samas asjas öelnud, et last hooldava vanema elamisõigus riigis lõpeb lapse täisealiseks saamisega v. Nüüd on pimedus liivade all.
Laste ja noorte õigused ja kohustused Lapse õiguste konventsioon võeti vastu Eesti liitus konventsiooniga Lapse õiguste konventsiooni on kirja pandud rahvusvaheliselt tunnustatud laste õigused.
Lapse õiguste konventsioon mõistab last õigussubjekti ehk õiguste omajana. See tähendab, et laps on indiviid, kellel on inimõigused ja kellelgi ei ole lapse üle omanikuõigusi, ka vanemal mitte. Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile sõltumata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest.
Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on täiskasvanutel.
Kui Ei liigu valu uhistes kates lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest hoolimata on nende õigused ühesugused.
Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Kõigil lastel on ühesugused õigused. Lisaks õigustele on lastel ka kohustused, samuti nagu täiskasvanud ühiskonna liikmetelgi. Lapse õigus lõpeb seal, kus algab teise lapse või täiskasvanu õigus. See tähendab, et õigustel on piirid ja laps peab oma õiguste teostamisel arvestama teiste laste ning täiskasvanute õigustega. Õigused ja kohustused käivad käsikäes.
Lapsel on õigus haridusele, kuid samal ajal on tal kohustus koolis käia. Lapsel on õigus tervise kaitsele, kuid tal on kohustus oma tervist hoida.
Juhan Viiding (1948-1995)
Lapsel Ei liigu valu uhistes kates sõnavabadus, kuid sõnavabaduse teostamisel tuleb tal austada teiste Ei liigu valu uhistes kates ja täiskasvanute õigusi, eelkõige õigust au ning väärikuse kaitsele. Lapse õiguste konventsioon annab lapsele õiguse ise oma õigusi teostada ja kohustusi kanda.
See tähendab, et lapse arenedes kasvab tema iseotsustamise õigus ning vastutuse ulatus. Seni, kui laps ei ole ise võimeline oma õigusi teostama, teevad seda tema eest vanemad või eestkostja.
Lähtuda tuleb seejuures alati lapse huvidest. Kuna lapsed ei suuda oma õiguste ja huvide eest alati ise seista, vajavad nad täiskasvanute abi ning kaitset. Last tuleb kaitsta vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletussejätmise, ärakasutamise, seksuaalse kuritarvitamise ja muude ohtude eest. Lisaks kaitsele peavad täiskasvanud tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda.
Teineteist arvestava elukeskkonna aluseks on vastastikune lugupidamine ja austus. Lapsed peavad austama täiskasvanuid vanemaid, vanavanemaid, kasvatajaid, õpetajaid jt ja teisi lapsi, nii nagu täiskasvanud peavad austama lapsi ning teisi täiskasvanuid. Üksteise austus ja soovidega arvestamine on üks ühiskonna kooseksisteerimise oluline eeldus.
Lapse õiguste konventsioon toob välja neli üldpõhimõtet: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine. Need neli moodustavad konventsiooni põhialused ja Ei liigu valu uhistes kates ühiskonna standardi, mille järgimise korral saab iga laps areneda harmooniliselt ja realiseerida kõiki oma võimeid. Vt lisaks: Polved haiget õigused.
Lastekaitse Liit: Tallinn,lk 11—15, Ebavõrdse kohtlemise keeld. Last ei tohi teistest lastest halvemini kohelda soo, päritolu, rahvuse, rassi, tervisliku seisundi või muu põhjuse tõttu. Lapse huvide esikohale seadmine.
Lapse õiguste konventsiooni üks peamistest põhimõtetest on seada Valu liigeste diagnoosimine puudutavates otsustes alati esikohale lapse huvid.
Lapsesõbraliku ühiskonna kindlustamiseks peavad seadusandja, valitsus, ettevõtjad, ühingud ja ühiskonna liikmed hindama otsuste ning tegevuste mõju lastele.
Otsuseid vastu võttes ja tegevusi planeerides tuleb alati arvestada lapse huvidega. Lapse huvide esikohale seadmine tähendab muuhulgas lapse ärakuulamist ja lapse arvamusega arvestamist. Ellujäämise ja arengu tagamine. Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Vanematel on esmane kohustus teha kõik endast olenev, et luua lapsele kasvukeskkond, mis võimaldab tal areneda ning andeid ja võimeid realiseerida.
Riik peab seejuures pakkuma vanematele igakülgset abi, tuge ja nõustamist. Kui vanematel ei ole riigi igakülgsest kaasabist hoolimata võimalik lastele vajalikke arengutingimusi tagada, peab riik selle kohustuse vanematelt üle võtma.
Võta seisukoht!? Kogu tõde seisulaudadest kontoris*
Lapse seisukohtade ärakuulamine. Last puudutavates küsimustes, tuleb lapse arvamus ära kuulata ja seda arvesse võtta. Antud põhimõtet peab rakendama kõikides lapse elu tahkudes. Lugege lapste ja noorte õigustest ja kohustustest täpsemalt: Õigus elule ja arengule LÕK art 6, 23; PS § 16 Igal lapsel on sünnipärane õigus elule ja maksimaalsele võimalikule st võimetest lähtuvale arengule.
Lapsevanemal on seejuures õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ning õpetada ja hoolitseda nende heaolu eest.
Laste ja noorte õigused ja kohustused
Õigus elule ja arengule on kõigil lastel, ka neil, kellel on mõni haigus, füüsiline või vaimne puue. Ka sellisele lapsele peab võimaldama tema vajadustest lähtuva maksimaalset arengut soodustava kasvukeskkonna. See peab olema võrdväärne terve lapse kasvukeskkonnaga.
Haige, vaimse või Ei liigu valu uhistes kates puudega lapse elutingimused peavad tagama talle eneseväärikuse, soodustama enesekindluse kujunemist ja võimaldama ühiskonnas aktiivselt osaleda.
Lapse maksimaalseks arenguks peavad olema tagatud veel mitmed teised lapse õigused, nagu õigus tervise kaitsele, õigus haridusele, mängule ja puhkamisele. Nendest on lähemalt juttu teiste õiguste all. Lapse loomulik elukeskkond on perekond. Lapse kasvatamise ja arendamise eest vastutab esmajoones lapsevanem. Nendele lastele, kes ei saa oma pere keskel kasvada, peab kasvatamise ja arendamise tagama riik, eelistades võimalusel peresarnaseid tingimusi.
Maksimaalselt arendava kasvukeskkonna võimaldamine tähendab, et lapsele peab olema tagatud parim võimalik lapsepõlv. Last tuleb kasvatada tema loomupäraseid oskusi ja võimeid silmas pidades. Lapsele tuleb võimaldada harmoonilist, armastavat, õnnelikku ja mõistvat kasvukeskkonda.
Õigus elule ja arengule on alus teistele arengu Ei liigu valu uhistes kates seotud põhimõtetele, mida sisaldavad konventsiooni ülejäänud artiklid. Neis käsitletakse õigust haridusele, tervishoiule, küllaldasele elatustasemele ja mängule. Õigusega elule ja arengule on seotud konventsiooni artiklid, mis kaitsevad last väärkohtlemise, ärakasutamise ja relvakonflikti mõjude eest, soodustavad nendesse olukordadesse sattunud laste paranemist ning kindlustavad erihoolduse ja kaitse puudega lastele.
Hodgkin, R. Implementation Handbook for the Convention on the Rights of Child. Third ed. Unicef: Genevap 83— Laste õigused.
Lastekaitse Liit: Tallinn,lk Samas on oluline, et laps oleks igas olukorras eakohaselt hoitud Ei liigu valu uhistes kates et tema turvalisus oleks tagatud. Last tuleb kaitsta igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise ning seksuaalse või muu kuritarvitamise eest. Lapsel on õigus perekonna, ühiskonna, omavalitsuse ja haiget liigesed peatuvad kondimise ajal erilisele kaitsele ning abile.
Kaitse vägivalla eest Lapsel nagu täiskasvanulgi on täielik õigus eneseväärikusele. Lapse suhtes pole õigustatud mitte mingit laadi vägivald — ei vaimne ega füüsiline. Seega on lapsel õigus mitte saada kehaliselt väärkoheldud ning olla kaitstud julma ja alandava kohtlemise eest. Väärkohtlemine on piinamine, julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine.
Vaimse vägivalla all mõeldakse alandamist, solvamist, isoleerimist ja muid tegevusi, mis mõjutavad lapse vaimset tervist. Alandavalt mõjub ka karistamine, mis väljendub alavääristamises, piinlikkustunde tekitamises, mõnitamises, ülekohtus, ähvardamises, hirmutamises või naeruvääristamises. Vaimse vägivalla puhul on eriti haavatavad füüsilise ja vaimse puudega lapsed. Alandavaks kohtlemiseks peetakse füüsilist või vaimset laadi valu või kannatuste põhjustamist eesmärgiga inimest alandada.
Füüsiline karistamine on üks väärkohtlemise liike. Kehalise või füüsilise karistamise alla käib mistahes karistamine, kui kasutatakse füüsilist jõudu ja mille eesmärgiks on põhjustada kuitahes kerget või rasket valu ning ebamugavust. Füüsilise karistamise all mõeldakse löömist käe või vahendiga, kuid ka tutistamist, raputamist, loopimist, küünistamist, torkimist, põletamist, kõrvetamist või ka sunnitud söömist.
- Salv, kui ta pohib liigeste hind
- HIP-uhenduste ravi
- Valu vahendid liigestes
- Hinnapäring Võta seisukoht!?
- Mina pärast tavapärast tervislikku toidukorda Antud postitusest on keelatud kasutada sisu ja pilte ilma autori kirjaliku nõusolekuta.
Kehaline Ei liigu valu uhistes kates on lapse jaoks alandav. Kehaline või muul viisil alandav kohtlemine võib aset leida nii kodus, koolis kui ka mujal. Olgu karistajaks ema, isa, vanaema, vanaisa, tädi, onu, õpetaja, kasvataja või keegi teine — ühelgi juhul ei saa kehalist või muul viisil alandavat karistamist pidada aktsepteeritavaks.
Samuti ei ole aktsepteeritav lastevaheline alandav ja vägivaldne nii füüsiline kui ka vaimne käitumine. Kehaline ja muul viisil alandav kohtlemine riivab lapse eneseväärikust ja õigust kehalisele terviklikkusele.
Mis on ühist jalgpallil ja poliitikal?
Käitumist, mida täiskasvanu ei aktsepteeri enda suhtes, ei tohi ta rakendada lapse suhtes. Sellest hoolimata esineb laste kehalist karistamist paraku igas riigis.
Madre los katinas
Laste füüsilist karistamist õigustatakse nii traditsioonide, kasvatusmeetmete kui ka lapse enda huvide eest seismisega. Lapse huvides on olla kaitstud mistahes liiki vägivalla eest. Füüsilise karistamisega tekitab täiskasvanu Ei liigu valu uhistes kates hirmu, kuid ei saavuta lugupidamist.
Hamba-, juure- ja igemeravi
Pealegi ei aita füüsiline karistamine lapsel mõista, mis põhjusel tegevus lubatud ei ole. Füüsiline karistamine õpetab üksnes hirmust tulenevat pimedat allumist suurema ja tugevama käskudele ning nõudmistele. Lapsed on täiskasvanutest sõltuvad ja nad vajavad kaitset täiskasvanute vägivalla eest. Esimese riigina keelustas laste kehalise karistamise Rootsi Täiskasvanutel on laste karistamises palju õppida. Lapsega juhtunut tuleb osata näha läbi lapse silmade.
Lapse eesmärk ei ole enamasti halvasti käituda. Eksimused tulenevad teadmatusest ja sellest, et laps ei oska olukordi täiskasvanulikult hinnata.
Täiskasvanul ei ole õigust last alandavalt kohelda seetõttu, et laps ei mõista maailma täiskasvanuga samamoodi.
Mõistmist saab kasvatada sõnade ja suhtumisega. Karistus peab lapse jaoks tunduma õiglane ja proportsionaalne tehtud teoga. Lapsed tahavad väga olla täiskasvanute moodi — arukad — andkem selleks võimalus, õppigem ise ning õpetagem õiget käitumist eeskujuga. Lastega tegelevate täiskasvanute ülesanne on kaitsta lapsi nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla eest. See tähendab, Ei liigu valu uhistes kates täiskasvanud peavad laste eest seisma ning teatama juhtumitest, kui lapsi on füüsiliselt karistatud, füüsiliselt ja vaimselt väärkoheldud või kui valitseb selline oht või kahtlus.
Abivajavast lapsest on kohustus teada anda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale ja vajadusel politseile. Nõu saamiseks võib helistada lasteabi telefonile Sinna saabunud informatsioon edastatakse vastavatele spetsialistidele politsei, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad jt. Riigikohus on 5. Kohus on otsuses lisanud, et seadusest tulenevate põhimõtete järgimise tagamine on avalik huvi.