Milliseid vaevusi võivad tekitada probleemid närvisüsteemis? Kui inimese eesmärk ongi terve elu pidevalt telefoniekraani vaadata, ei pruugi sellega muret ollagi, aga kui ta soovib enda ette vaadates kõndida või vahel öist taevast imetleda, võivad tekkida probleemid.
Närvide teekond
Valu leevendamiseks võib kasutada käsimüügist saadavaid valuvaigisteid ja põletikuvastaseid tooteid. Neid võetakse sisse või kantakse nahale kahjustatud lihaste kohal. Kui lihasevalu tugevneb ja muutub talumatuks, on vaja pöörduda arsti poole. Arst suunab teid teiste haiguste välistamiseks lisauuringutele röntgen, MRT või KT, vereanalüüs ja soovitab harjutusi lihaste taastamiseks. Kuidas leevendada lihasevalu: Kasutage vigastatud kehaosa toetamiseks ja kaitsmiseks fikseerivat sidet või lahast.
Eraldi rühma moodustavad pärilikud lihasdüstroofiad, mis mõjutavad otse lihast.
Radikulopaatia, valu alaseljas ja rüht
Igal lihasdüstroofial on talle iseloomulik kulg ja nõrkuse jaotumine. Lihasdüstroofiate pärilikkuse mudelid on erinevad.
Naomi Loogna Foto: Repro Lihaste haigestumus võib tekkida lihaste kestva ülepingutuse tagajärjel neil, kes teevad rasket füüsilist tööd. Sellised tööd on sageli seotud ka sundasendiga või mõne lihasrühma pideva pingega, näiteks raskuste hoidmisega või ühes asendis arvuti taga istumisega. Õlavöötme lihased saavad ülemäära koormatud ka neil, kelle töö on seotud üksteisele kiiresti järgnevate ühesuguste liigutustega arvutiga töötajad, monteerijad, konveieritöölised. Eriti ebasoodsalt mõjub selline töö, mille puhul sõrmede sagedastele liigutustele lisandub labakäe samaaegne kokkusurumine. Sedasorti tööde näiteks võib tuua naelte löömise või pulverisaatoriga töötamise.
Esineb ka otseselt lihast mõjutavaid haigusi, mis ei ole pärilikud. Vahe tegemiseks on oluline täpne diagnoos. Ehkki närvi-lihashaiguste kõige tavalisem sümptom on nõrkus, võib esineda ka muid nähte nagu lihaste krambid, lihaste kõhetumine atroofia ning valud kätes ja jalgades. Jäseme pikaajaline nõrkus võib põhjustada kaasuvaid tüsistusi nagu liigeste liikuvuse vähenemine kontraktuuridselgroo kõverdumine skolioosjalgade paistetus, lamatised.
Närvi-lihashaigused erinevad oluliselt teistest närvihaigustest. Nende puhul va mõned väga spetsiifilised diagnoosid. Närvi-lihashaiguste puhul ei täheldata ka vaimsete võimete kahjustumist nagu näiteks enneaegse seniilsuse e.
Alzheimeri tõve puhul. Ka ei esine lihashaigetel tõmblusi. Haiguste erinevuse mõistmine aitab ära hoida asjatut hirmu. Kroonilised närvi-lihashaigused on harvaesinevad.
Kasuta oma jõuvarusid õigesti Enese tähele panemine on tähtis osa müasteeniku igapäevaelust.
Vaatamegi nüüd võimalikke probleeme lähemalt. Närvi pitsumissündroom ehk radikulopaatia Närvide teekond on looklev ja suhteliselt keerukas — nad kulgevad luude ja liigeste ümbruses, lihaste vahel ning läbi lihaste — ja seetõttu võib närv jääda kinni teiste kudede vahele.
Kuna närvid ei veni, vaid libisevad nagu jalgratta piduritrossid, on kehal ohtu tajudes kombeks tõmmata närvi ümbritsevad lihased pingesse. Kõige tüüpilisem on see, kui näiteks konditsioneeri või külma ilma tõttu tekib surin küünarnuki või käelaba piirkonnas.
Külastaja küsib:
Esimese asjana võiksime eeldada, et probleem on käes, kuid tegelikult võib see olla hoopis kaelas. Kuna külm põhjustab veresoonte kiiret ahenemist ja lihaspinge suurenemist, siis võivad kaelalihased pitsitada kätte suunduvaid närve radikulopaatia.
Sarnase murega võivad kokku puutuda ka jalgratturid. Kuna jalgrattasportlane veedab palju aega sadulas, tähendab see, et alaseljast väljuvad närvid, mis jooksevad üle puusa tagaosa, on kokkusurutud.
Sarnased artiklid
Seetõttu võivad jalgratturid tihtipeale kurta tuimust jalgade vahel, valu, urineerimis- või seksuaalfunktsiooni häireid. Esimese reaktsioonina arvame, et probleemses piirkonnas on midagi lahti.
Tegelikult võib probleemi allikaks olla hoopis pudentaalse närvi pitsumine lihaste vahele, ning sellega kaasneb rodu muret tekitavaid sümptomeid. Lülisambaprobleemid Ebaloogilisi valulikke piirkondi võib tekitada probleemne piirkond lülisambas endas.
Kõige tüüpilisemalt võivad lülisambas probleeme tekitada diskid, lülisambakanal või lülivahemulk, liigeste ärritumine ja kulumine.
Diskid on iga lülisamba lüli vahel asuvad geelpadjandid, mis käituvad kui amortisaatorid ja võimaldavad liikuvust. Diskivigastused tekivad tavaliselt selgmisel suunal, mis tähendab, et vigastus on väga lähedal perifeersetele ja tsentraalsetele närvidele.
Õpi kuulama oma keha
Diskivigastusest võib tekkida keemiline keskkond või füüsiline surve, mis mõjub närvisüsteemile ärritavalt. Radikulopaatia, valu alaseljas ja rüht Tavaliselt eeldab inimene, et valu asukoht on ka vigastatud piirkond, kuid närvisüsteemi puhul ei pea see paika. Probleemi tegelikuks põhjustajaks võib olla hoopiski teine piirkond.
Närvi pitsumissündroom e. Kuna närvid ei veni, vaid libisevad nagu jalgratta piduritrossid, on kehal kombeks esimese reaktsioonina tõmmata närvi ümbritsevad lihased pingesse kui see ohtu tajub. Kõige tüüpilisem on näiteks see, kui inimesel tekib konditsioneeri või külma ilma tõttu surin küünarnuki või käelaba piirkonda.
Eeldaks esimese asjana, et probleem pesitseb käes, kuid võib olla hoopis kaelas. Kuna külm põhjustab kiiret veresoonte ahenemist ning lihaspinge suurenemist, siis sellega kaasuvana võivad kaelalihased pitsitada kätte suunduvaid närve radikulopaatiamistõttu ebamugavus surin, sipelgate tunne, tuimus, põletav valu, ülitundlikkus tekib teises kohas kui on tegelik narvid valu lihaseid.
Massaaž meistrite tervisele - ergonoomika massaažis
Sarnase murega võivad kokku puutuda ka näiteks jalgratturid. Kuna jalgrattasportlane veedab palju aega sadulas, tähendab see, et alaseljast väljuvad närvid, mis jooksevad puusa tagaosast üle, on komprimeeritud positsioonis.
Seetõttu võivad jalgratturid tihtipeale kurta jalgevahe tuimust, valu, urineerimis või seksuaalfunktsiooni häireid, mis esmareaktsioonina viitab probleemse piirkonna patoloogiale. Küll aga võib jalgratturite puhul olla probleemi allikaks hoopis pudentaalse närvi pitsumine lihaste vahele ning sellega kaasneb rodu murettekitavaid sümptomeid.
Home Nr. Milliseid vaevusi võivad tekitada probleemid närvisüsteemis? Täna vaatame, mis funktsiooni täidavad lülisammas ja närvisüsteem ning milliseid probleeme võib tekkida, kui närvisüsteem on viga saanud. Inimese lülisammas koosneb 33 lülikehast: 7 neist on kaelalülid või tservikaallülid, 12 torakaal- ehk selja keskosa lülid, 5 lumbaal- ehk alaosalülid, ning ülejäänud 9 lüli on kokku luustunud ja moodustavad sabakondi. Lülisamba üldine ehitus on sarnane kõikides selja piirkondades kaelas, keskseljas, alaseljas ja sakraalosaskuid väikesed erinevused paljastavad nende töö tegeliku eesmärgi.
Lülisammas ja valu Ebaloogilisi valulikke piirkondi võib tekitada probleemne piirkond lülisambas endas. Diskid on geelpadjandid mis on iga lülisamba lüli vahel. Nad käituvad kui amortisaatorid ning võimaldavad liikuvust.
Juhul kui diskis tekib vigastus, tekib see tavaliselt selgmisel suunal, mis tähendab, et vigastus on väga lähedal periferaalsetele ning tsentraalsetele närvidele.
- Koorivad liigesed too
- Milliseid vaevusi võivad tekitada probleemid närvisüsteemis? – Ajakiri SPORT
- Lihasevalu nimetatakse ka müalgiaks.
- Terav valu vaagna ulaosas
- Pogenemisliidete poletik
- Jahvatatud valu kasiravi
- Üldist » Lihashaigused » ELS