Liigse kehakaaluga inimestel esineb tihti kõrgvererõhk-, südame isheemia-, suhkur-, sapikivi-, neerukivitõbi, podagra või jalaliigeste artroos ja muud haigused. Sundliigutused on ka ebamugavatest tööasenditest või töövahenditest tingitud lisaliigutused või liigesest suure liikumisulatusega liigutused. Kasutatakse alalõualiigeste harjutusi, mille eesmärk on tugevdada lõualuulihaseid, et saavutada normaalne lõua asend nii kinnise kui ka avatud suuga. Liikumisvõimele mõjuvad kõige enam need muutused lihasluukonnas, närvi- ja südamevereringe süsteemis ning nägemisvõimes. Pilates ja fibromüalgia Pilates aitab leevendada lihasreumast tingitud valusid, kuna harjutused ühest küljest tugevdavad lihaseid, teisest küljest aga aitavad leevendada lihaspingeid. Et kusihapet organismist välja viia, tuleb rohkesti juua, kuni 2 liitrit vedelikku päevas.
Sundliigutused Viimati uuendatud: Sundliigutused on ka ebamugavatest tööasenditest või töövahenditest tingitud lisaliigutused või liigesest suure liikumisulatusega liigutused. Korduvad liigutused on tavalised maalritööl, konveieritööl, sorteerimisel ja paljudes teistes olukordades. Sundliigutuste puhul on oluline, et töötajad saaksid oma tööoperatsioone vahetada, koormates tänu sellele erinevaid lihasrühmi ning vältides ühtede ja samade lihasrühmade ülekoormust.
Pidevad sundliigutused põhjustavad nii lihas- kui liigeskahjustusi, väsimust, koormavad meeleelundeid, tekitavad vaimset stressi ning võivad tekitada ka seede- ning vereringeelundite häired.
Samade sundliigutuste kordumine päevast päeva, ilma et kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks midagi ette võetakse, süvendab ülekoormuse teket.
Esmalt kujuneb välja ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes või nende piirkonnas ning väheneb töövõime, järgnevad mõõdukad kaebused valu kohta.
Valud võivad koormuse kadudes kiiresti taanduda, ent töö jätkudes töövõime muudkui kahaneb, sest valutavate lihaste-liigestega on ebamugav tööülesandeid täita.
Edasi võivad kujuneda juba kindla haigusprotsessi tunnused — valud probleemsetes piirkondades, tursete teke, tundlikkuse häired ja lihaste nõrgenemine. Seejärel kujunevad välja kroonilise haiguse tunnused, mis viivad ka püsiva töövõime vähenemise ja lõpliku invaliidistumiseni, näiteks küünarliigese põletik, õlaliigese põletik, kaelalihaste pinge sündroom jne.
Sundliigutuste tagajärjel tekkinud kahjustused võivad paikneda kaelas ja õlavöötmes, alaseljas, küünarliigestes, küünarvarres, randmetes ja labakätes, puusades ning põlvedes.
Võimalikud uuringud alalõualiigeste haiguslike seisundite diagnoosimiseks: röntgenuuring lahtise ja kinnise suuga, et näha liigese asendit ja hammaskonda; kompuutertomograafia ehk KT uuring, et hinnata liigeste luulisi struktuure; magnetresonantstomograafia ehk MRT uuring, et näha liigesest tervikpilti; diagnostiline närviblokaad, mis aitab selgitada, kas valu on tingitud liigesest või lihastest; vereanalüüs, et välistada teiste haiguste olemasolu; artroskoopiline uuring — kirurgiline protseduur, mille käigus vaadeldakse liigeseõõnt spetsiaalse optilise instrumendi — atroskoobiga. Ravimeetodid Sooja- või külmaravi. Kasutage valulikus piirkonnas sooja- või külmaravi, sõltuvalt sellest, kumb tundub valu leevendavat. Sooja- või külmaraviks võib kasutada apteegis müüdavaid sooja- või külmaravi kotte või käepäraseid koduseid vahendeid. Kodustest vahenditest võib soojaravina kasutada mikrolaineahjus soojendatud märga käterätikut, mis keeratakse ümber kuuma veepudeli, et soojus säiliks kauem.
Sund- ja korduvliigutuste ebasoodsaid tagajärgi saab vältida, kui töös kasutada suureamplituudilisi liigutusi ning muuta need vahelduvateks ja kaarjateks. Vältida tuleks kiiresti korduvaid ühetaolisi liigutusi, suurt täpsust nõudvaid liigutusi ja randme pööramisliigutusi.
Külastusisellel kuul Laadi alla.