Naised töötavad kätega rohkem: nad teevad koduseid majapidamistöid, aiatöid, hooldavad lapsi ja vanureid. Jalgade korrasoleku tagamiseks peavad jalatsid olema parajad, mugavad, mõne sentimeetri kõrguse kontsaga, tugeva tallaga, kindlalt jalas ja seestpoolt jalavõlvi toetava kujuga. Liigese liikumisel liigeseõõnes olev liigesevõie võimaldab kui määre liigesepindade vaba liuglemise teineteisel. Moodsad kingad ei anna mingit mõju. Seetõttu kuhjub ravim kehas ja võib mõjustada ka liikumisvõimet.
Luud on seotud meie vaimuga, seega peame ülendama oma vaimu, rakendama ta tegevusse, mitte laskma tal hääbuda.
- Toitumine luu- ja lihashaiguste korral Toitumine luu- ja lihashaiguste korral Vanemaealistel inimestel esineb sageli osteoartroosi, reumatoidartriiti, liigeste kangust, lihaste- ja kõõluste jäikust.
- Liigeste haiguste ennetamine - Taastusravi
- Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
- SA TÜ Kliinikum Sisekliinik
- Juveniilne idiopaatiline artriit | kohtlanomme.ee
- Untitled Document
- Reumatoidartriit - kohtlanomme.ee
Mida sa saaksid teha, et tuua oma ellu rohkem vaimujõudu? Näiteks seista millegi eest?
- Hindamine Eristav A, B, C, D, E, F, mi Õppejõud Riina Kallikorm vastutavReet Kuuse, Mart Kull Õppetöö vormid ja mahud tundides loengud: 12 praktikumid: 27 iseseisev töö sh e-õpe : 39 Eesmärgid: Reumatoloogia aine õpetamise eesmärk on saavutada üldised teadmised erialast tasemel, mis on vajalik töötamiseks arstina.
Tervise, metsa, laste, looduse eest? Leida oma elule uus mõte!
Millised toidulisandid toetavad liigeseid? Ehitusmaterjalina toimivad kõhres glükoosamiin ja kondroitiinsulfaat.
Liigeste haiguste ennetamine
Liigesekõhr asub liigesevedelikus kahe kokkuliigenduva luu vahel. Selle ülesanne on olla pehmeks, elastseks, sitkeks ja hõõrdumist vähendavaks kihiks luude vahel. Kuna kõhr on kogu aeg allutatud koormusele, peab kõhrkude pidevalt uuenema.
Kõhr sisaldab kõhrerakke kondrosüütemis toodavad uut kõhre, st kollageeni ja proteoglükaane. Kõhrest moodustub elastne ja löögikindel kiht liigesepindade ja selja lülivaheketta kaitseks. Kuna kõhres ei ole veresooni, toodavad kõhrerakud ka liigesevedelikku, mille ülesanne on tagada liigese liikuvus, varustada teda toitainetega ja eemaldada liigesest jääkained.
Glükoosamiin on glükoosist ja glutamiin-aminohappest moodustunud liigese looduslik ühend. Kui mitu glükoosamiini ühinevad pikaks ahelaks, tekivad glükoosaminoglükaanid, millest üks on kondroitiinsulfaat.
Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid. Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused. Liigesevedelik aga toimib liigese määrdeainena.
Kui glükoosaminoglükaaniga ühineb veel proteiin, tekib proteoglükaan. Proteoglükaani omadus on võime siduda vett.
ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused
Ärge unustage päevas piisavas koguses vett juua! Luud, liigesed, kõhred, kõhrevahelised vedelikud — kõik vajavad vett!
Kõige parem on korralikult mineraliseeritud vesi, kus sees on kõik luude ja liigeste jaoks vajalikud mineraalid. Glükoosamiinsulfaati peetakse kõige kasulikumaks ja parimaks suukaudseks glükoosamiini vormiks, sest see on kergesti imenduv ja seda on põhjalikult uuritud. Samuti sisaldab see sulfaati, mis on vajalik kõhre tootmiseks ja säilitamiseks. Glükoosamiini esineb peale kõhre looduslikult veel nahas, kõõlustes ja veresoonte seintes ning südameklappides.
Glükoosamiin ei ole ainult uue kõhre ehitusmaterjaliks. Koos kondroitiinsulfaadiga aktiveerib see kõhrerakke moodustama uut kõhrkudet. Lisaks takistavad need ka kõhrkoe murenemist. Glükoosamiinil arvatakse olevat ka valuvaigistav toime. Kolmandaks looduslikuks aineks kõhre moodustamisel on MSM metüülsulfonüülmetaan.
See on orgaaniline väävel, mida saadakse väikestes kogustes ka toiduga. Kõhres toimib MSM kõhre moodustumiseks vajaliku väävli allikana. Väävel moodustab proteoglükaanide vahele nn väävlisildu. Liigese enda looduslikud ained glükoosamiin ja kondroitiinsulfaat ning väävel MSM on uuteks kõhre moodustavateks aineteks.
Nende koostisosade individuaalse ja kombineeritud mõju kohta artroosiprobleemide ravimisel on mitmeid kliinilisi uurimisandmeid. Uuringud on näidanud, et liigese enda ainete kasutamine aeglustab liigeskõhre kulumist, vähendab liigesevalu ning suurendab liigeste liikuvust. Üliõpilane omandab teoreetilise aluse sidekoekahjustusega kulgevatest haigustest ja saab põhioskused reumaatilise haige kliinilisest uurimisest, ravist ning ravi jälgimisest. Õpiväljundid: Kursuse läbinud üliõpilased 1 on omandanud teoreetilised teadmised sagedasemate reumatoloogiliste haiguste epidemioloogiast, etioloogiast, patogeneesist ja kliinilisest väljendusest; 2 omavad praktilisi oskusi haige uurimisel sh osates eristada normileidu haiguslikust: põletikulisi ja mittepõletikulisi haigusseisundeid tugiorgankonnas luud, liigesed, pehmed koed ; liigeste ja liigesväliseid vaevusi; süsteemseid ja lokaalseid muutusi.
Toitumine luu- ja lihashaiguste korral | Tervisliku toitumise informatsioon
Tunnevad sagedasemaid naha-ja aluskoe muutusi seoses reumaatiliste haigustega; 3 oskavad süsteemselt lähenedes määrata ja interpreteerida laboratoorseid ja instrumentaalseid uuringuid haiguse diagnoosimiseks; 4 tunnevad reumatoloogias kasutatavaid ravimgruppe ja nende sagedasemaid kõrvaltoimeid ning ravi ja selle jälgimise põhimõtteid; 5 omavad ülevaadet reumatoloogilisest haigusest tingitud elukvaliteedi muutustest, rehabilitatsioonivõimalustest sagedasemate haiguste korral Sisu lühikirjeldus Käsitletakse reumatoloogiliste autoimmuunsete haiguste etiopatogeneesi, diagnoosimist ja ravi sidudes teoreetilise ettevalmistuse bed side õppimisega.
Põletikulistest autoimmuunsetest haigustest keskendutakse reumatoidartriidile, spondüloartriitidele ja difuussetele sidekoehaigustele süsteemne erütematoosluupus, süsteemne skleroos, dermato- ja polümüosiit, vaskuliidid.
Metaboolsetest ja degeneratiivsetest haigustest on rõhk osteoporoosil, osteoartroosil Ennetamine liigeste haiguste haigustest ainevahetushaigustel podagra, pseudopodagra,jt.
Käsitletakse ägedate reumaatiliste situatsioonide lahendamist. Põletikulised reumaatilised haigused on näiteks reumatoidartriit, spondülartriit, psoriaatiline artriit ja süsteemsed sidekoehaigused, nagu süsteemne luupus. Mittepõletikuliste reumaatiliste haiguste hulka kuuluvad valdavalt degeneratiivsed haigused ehk vananemisega seotud haigused, näiteks artroos. Selle tulemusel tekib autoimmuunne põletik, mis on olemuselt krooniline ehk eluaegne protsess.
Nüüdisaegse raviga saab seda üsna edukalt ohjes hoida, kuid ravi on eluaegne. Liigeste tootlemine leeches autoimmuunse põletiku vallandab? Autoimmuunse põletiku vallandumiseks ei piisa tavaliselt ühest põhjusest, vajalik on mitme riskifaktori koosmõju — geneetiline eelsoodumus, sugu, iga, kaasuvad muud haigused-infektsioonid, samuti keskkonnategurid.
Naised põevad autoimmuunseid reumaatilisi haigusi sagedamini kui mehed, seega mängivad haiguse kujunemises rolli naissuguhormoonid. Oluline riskifaktor on ka elulaad ja kahjulikud harjumused. Näiteks sellest, mida me sööme, sõltub meie soole mikrobioomi tervis. Ennetamine liigeste haiguste haigustest mikrobioom soodustab hästi toimivat immuunsüsteemi ja kaitseb autoimmuunsuse eest. Teaduslikult on ka väga täpselt teada, kuidas suitsetamine põhjustab reumatoidartriiti.
Reumaatilistesse haigustesse võidakse haigestuda juba lapseeas — seega ei ole õige laialt levinud arusaam, et reuma on ainult eakate mure. Milliste kaebuste puhul tuleks reumatoloogi poole pöörduda? Esimene sümptom on tavaliselt ikka liigesvalu. Kui lisandub ka liigesepiirkonna turse, kuumus ja hommikune liigeskangus, viitab see liigesepõletikule.
Õlapiirkonna valusid tekitab tõstetud käsivartega töötamine. Niisugune sundasend tuleb ette remonditöödel, aias okste kärpimisel, isegi õmblusmasinaga või arvutiga töötamisel, kui laud on liiga kõrge või tool madal. Haigestunud õla- ja küünarliigeste valulikkus piirab igapäevaeluks vajalike liigutuste juuksekammimine, riietumine ulatust. Soovitatav on töötada nii, et õlavarred oleksid keha ligidal, kehast mitte kaugemal kui 30o. Mida suurem on nurk keha ja õlavarre vahel, seda kõvemini surutakse rinnalihase kõõlusega nagu rihmaga kinni kätte suunduvad närvid ja veresooned.
Ja sellest arenevadki haiguslikud muutused. Tarbeliigutuste tegemiseks ja raskuste kandmiseks ei või kasutada ainult üht, osavamat kätt, vaid tuleb aegsasti rakendada mõlemat. Jalgade liigesed ja lülisammas selg saavad artroosist kannatada neil, kes on palju püstiasendis.
Eeskätt ülekaalulistel, kellel on ju liigsed kilogrammid alati kanda. Keharaskust kandvate liigeste, jalaliigeste haigestumisel artroosi tekib nendes järjest lühema maa ärakäimisel valu. Seismisel või istumisel areneb liigestes rahuoleku kangestus, mis raskendab uuesti astuma hakkamist või istumast ülestõusmist. Puusaliigese artroosi süvenemisel muutub sukkade, sokkide ja jalatsite jalgatõmbamine puusaliigese liikuvuse ulatuse vähenemise tõttu raskendatuks või võimatuks.
Põlveliigese artroosi tekkimisest annab märku valu põlves trepist käimisel, eriti allaminekul, kui kogu keha raskus langeb korraks ühele jalale. Põlve- ja puusaliigese artroosi kujunemist soodustab oluliselt lampjalgsus jalgade telje ebaõige asendi tõttu, sellepärast peab jalatseis kasutama tallatugesid. Jalaliigeste artroosi ennetamiseks ja ka selle olemasolu puhul on soovitav vaheldada püstiseismist ja käimist istumise Ennetamine liigeste haiguste haigustest, mis veelgi parem, lõdvestunult lamamisega.
Raputavas bussis või trammis ei või püsti seista. Siin lisandub keharaskuse koormusele veel rappumine või värisemine, mis toimib nagu koputamine või tagumine liigestele.
Mitmete koduste tööde tegemisel, ka pliidi juures, saab istuda paraja kõrgusega kõrgemal taburetil, toetades jalgu istme jalgadevahelisele pulgale.
Jalaliigeste valu puhul, jala koormuse vähendamiseks, ei maksaks häbeneda võtta toeks keppi. Jalgade korrasoleku tagamiseks peavad jalatsid olema parajad, mugavad, mõne sentimeetri kõrguse kontsaga, tugeva tallaga, kindlalt jalas ja seestpoolt jalavõlvi toetava kujuga. Soovitatav on päeva jooksul kanda erineva kontsakõrgusega jalatseid ja toas või suvel käia paljajalu, et treenida labajalgade mitmeid lihasrühmi.
Lülisambas tabab artroos kõige Ennetamine liigeste haiguste haigustest kaela- ja nimmeosa. Kaela pikaajaliselt liigselt ettepoole painutatud või kõveras asendis hoidmine põhjustab muutusi kaelalülides ja -lihastes. Sellest tekib Ennetamine liigeste haiguste haigustest pinge, kangus ja valu. Lubatud piirväärtusi ületavate raskuste tõstmine ja teisaldamine mõjuvad kahjulikult kogu lihasluukonnale, kõige enam harilikult seljale.
Kui seljalihased on nõrgad või selg juba kahjustatud, siis on eriti valus olla ettepoole kallutatud või kummardunud asendis, näiteks pesta valamu kohal, mida tuleks vältida. Nimme-ristluu valude üks olulisi põhjusi on ülemäärane seismine, eriti vales asendis.
Seljavalude ennetamiseks ja leevendamiseks on väga oluline õige rüht ehk kehahoiak. See tuleks omandada juba lapsepõlves, kuid seda õnnestub rohkem või vähem parandada ka hiljem. Õige rühiga seismisel: · pea on keskasendis ja nii, et lõug asub horisontaaltasapinnas või on lõuaots suunatud pisut allapoole; · õlaliigesed on pisut tahapoole lükatud, õlad pisut allapoole tõmmatud, kusjuures lülisamba rinnaosast kaob küür; · käsivarred on peaaegu vastu keha, randmed sirged; · kõhulihased on kokku tõmmatud nii, et kõht ei ole punnis ja selja poolt kaob liigne nimmenõgusus; · oluline on säilitada normaalne nimmenõgusus nii seistes kui ka istudes, sest siis võtab kogu selg õige kuju; · tuharalihased on kerges pinges nii, et tuharad on pisut üles tõstetud ja kokku surutud; · puuse- ja põlveliigesed on õige vähe painutatud, siis on jalalihased tasakaalustatud; · keha raskus peab langema võrdselt mõlemale jalale; · seismisel langeb keha raskus labajala välimisele servale, varbad on surutud vastu maad, labajalga toetavad lihased on pinges ja hoiavad labajala piki- ja ristvõlvi.
Selja tervisliku seisundi säilitamiseks tuleb ka istuda õiges asendis. Istumisel: · lülisammas selg sirge, mitte kõverdunud või küljele keeratud; · nurk keha ja reie, reie ja sääre, sääre ja labajala vahel olgu täisnurk või sellest pisut suurem; · säilitada lülisamba nimmenõgusus õigesti seadistatud tooli seljatoe abil või diivanil, tugitoolis mõne sentimeetri paksuse kõvema padja nimmepiirkonna taha asetamisega; · laua taga on vaatamiseks sobivaim kaela kaldenurk o.
Tunnuseks on pikaajaline liigesepõletik, millega seondub mitmeid üldnähte. Liigesepõletik avaldub valu, paistetuse ja liikumispiiratusena.
Täpse töö tegemisel ja lugemisel on eseme või teksti sobiv kaugus silmadest cm; · jalad olgu kõrvuti põrandale toetatud, mitte üks jalg teise põlvele tõstetud. Hea rühi säilitamiseks või omandamiseks tuleb järjekindlalt tugevdada lihaseid, millest tähtsamad on selja- kõhu- turja- ja jalalihased.
Raskem kandam tuleb jaotada kahe käe vahel enam-vähem võrdselt, et selga mitte ühele poole painutada ning Mis salvid aitavad osteokondroosiga ega kätt välja venitada.
Veel parem on raskemaid asju käsikärukesel kohale toimetada. Magamise ajaks sobib seljale kõvavõitu siledapinnaline ase, millel lülisambale omased kõverused jäävad enam-vähem loomulikku asendisse. Soovitatav on lamada rohkem selili ning käe- ja jalaliigesed hoida peaaegu sirutatuina. Mitte mingil juhul ei tohi hoida käsivarsi üle pea tõstetuina. Artroosi raviks soovitab arst vastavalt haigusnähtudele ravimeid, võimlemist, massaazi, elekterravi protseduure, operatsiooni või kuurortravi.
Ennetamine liigeste haiguste haigustest inimene ise saab end üsna palju aidata, nagu eespool juba erinevate liigeste artroosi puhul on selgitatud. Esimene ja üldine põhimõte on haigestunud liiges koormusest vabastada, seepärast, et artroos on "kulumise" haigus. Tuleb mõtelda, missugused on liigese säästmiseks parim asend ja õigemad liigutused.
Ei ole arukas, vaid täiesti kahjulik, tablettide sissevõtmisega kõrvaldada valu, mis on signaal haigusest, Ennetamine liigeste haiguste haigustest selle valuvaigistava toime all edasi pingutada. Liigeste liikuvust saab säilitada võimlemisega, mida raviasutuses õpetab ravivõimlemise spetsialist. Kodus tuleb harjutusi tingimata edasi teha. Raadio ja teleri juures ei või istuda kaua tõusmata ning käsi ja jalgu liigutamata, vaid nendega tuleb aeg-ajalt teha võimlemisharjutusi sirutusi, painutusi, ringe jm.
Jalgrattasõit on sport, mis vähendab koormust jalaliigestele ja hoiab neid liikuvaina. Kui jalaliigesed on veel korras, aitab lülisammast vormis hoida kiire käimine hea rühi ja pingutatud lihastega.
Artroosihaigele on väga sobiv soojas vees ujumine - keharaskus liigestele puudub ja liigutused on sujuvad. Õhtune soe käe- ja jalavann või üldvann hariliku vee või ravitoimelise lisandiga leevendab valu ja soodustab uinumist. Hommikul tuleb veel soojas voodis selg ja liigesed rahulikult vabaks liigutada ja sirutada.
Juveniilne idiopaatiline artriit
Alles siis tõusta ja alustada võimlemiskavaga. Kui üks neist ärritab liigselt nahka või ei ole muul põhjusel talutav või ei anna tulemusi, siis proovida teist. Pakendatud mudast saab liigesele teha mudamähise.
Eelnevalt tuleb arsti käest küsida, kas mudaravi parajasti sobib liigesele ja ega ole muid haigusi, mille puhul mudaravi teha ei tohi. Liigeste õiges asendis hoidmiseks ja toetamiseks kasutatakse abivahendeid: tugesid orteeselülisamba toetamiseks tihedasti ümber keha hoiduvaid korsette, lampjalgsuse korral tallatugesid.
Niisuguseid abivahendeid müüakse teatud kauplustes. Kui müügilolevad ei sobi, saab tellida individuaalseid Tartu Ortopeedilisest Rehabilitatsioonikeskusest pensionäridele soodushinnaga. Reumatoidartriit Levimus. Reumatoidartriit on üks raskem, rohkesti liikumishäireid põhjustav, periooditi ägenev krooniline liigesehaigus. Haigus võib alata igas eas, noorukist vanurini, kõige sagedamini siiski keskeas. Reumatoidartriidi nähud ilmuvad enamasti mõni nädal pärast grippi, angiini, keskkõrva- põskkoopa- hamba- sapipõie- või muu elundi põletikku.
Tuleb ka ette, et reumatoidartriit järgneb artroosile või podagrale. Osal juhtudel ei saa haiguse algust seostada eelneva või olemasoleva põletikuga. Haiguse tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged, kuid kindlaks on tehtud selle haiguse arenemisega seotud immuunsuse vastupanuvõime haigustele muutused.
On teada ka pärilikkuse küllalt suur osatähtsus reumatoidartriiti haigestumisel. Eeldused haigestumiseks loob pikemaajaline niiskes ja külmas keskkonnas töötamine või viibimine.
Tänapäeval on reumatoloogia sisemeditsiini eriala, mis tegeleb reumaatiliste haigustega, sh liigeste, lihaste, pehmete kudede, luude ja sidekoe haigused. Selliseid haigusi on kirjeldatud üle Sõna reuma tunti küll juba vanakreeka keeles, kuid erialaspetsialisti tähenduses võeti sõna reumatoloog kasutusele Millised on reuma atilised haigused ja kuidas neid kontrolli all hoida? Reumaatilised haigused jagunevad põletikulisteks ja mittepõletikulisteks haigusteks.
Reumatoidartriit on üldhaigus, mille puhul tulevad esiplaanile käe- ja jalaliigeste põletikud. Haiguse algus võib olla küllaltki ebamääraste üldnähtudega, nagu väsimus ja väike palavik.
Siiski hakkab enamik haigestujaid tundma hommikuti kogu keha või mõne liigese kangestust, mis liigutamisel ei möödu kiiresti. Liigesed hakkavad valutama eriti hommikupoolsel öölpaistetama ja edaspidi moonduma.
Haigus Ennetamine liigeste haiguste haigustest kahjustada ka siseelundeid. Reumatoidartriidi ravi on pikaajaline ja võib, olenevalt haiguse kulust, kesta pidevalt aastaid.
Sageli alustatakse ravi haiglas, et võimalikult täielikult kindlaks teha haige seisund, vastavalt sellele määrata ravimid ja jälgida, kuidas need hakkavad toimima.
Peale ravimite kasutatakse veel ka massaazi, võimlemist, elekterravi, kirurgilise ja ortopeedilise ravi meetodeid ning sanatoorset ravi. Haiguse kahtluse korral tuleb kohe arsti juurde minna, et läbivaatuse ja uuringute abil selgitada diagnoos. Varasel ja õigel ravil on haiguse edaspidise soodsama kulu suhtes oluline tähtsus. Haige enesepoolne panus ravimisel on ravimite täpne, eeskirjale vastav tarvitamine, et ravitulemus oleks parim ja suhteliselt tugevatoimeliste ravimite häirivaid kõrvalnähte vähem.
Haigel tuleb püüda igati vältida külmetushaigusi ja kõigi elundite põletikke, millele peaaegu alati järgneb reumatoidartriidi ägenemine.