Dr Sooba usub, et eriti tähtis on operatsiooniks valmistumine enne puusaoperatsiooni ja kaasuvate haiguste, kas või kroonilise seljavalu korral. Taastusravis nõustatakse patsienti abivahendite osas, mida läheb vaja operatsioonijärgselt, aga sageli läheb näiteks küünarkarku või karke vaja ka enne operatsiooni. Põlve- ja puusaliigese artroosist annab märku valu trepist käimisel, eriti allaminekul, kui kogu keha raskus langeb korraks ühele jalale.
Nõukogude ajal käisid rasket tööd tegevad kolhoosnikud-sovhoosnikud talvel sanatooriumis oma haigeid liigeseid turgutamas. Dr Sooba on seda meelt, et liigesehaigustega kimpus olevad inimesed võiksid sanatooriume ja spaasid külastada pigem natuke enne niiske ja rõske sügisaja saabumist — septembri alguses, ehk isegi augusti lõpus.
Mida teha, kui liigesed annavad endast märku?
Nõnda on kergem sügist ja talve üle elada. Enne sanatooriumi või spaa külastamist võiks oma raviarstiga ja taastusarstiga nõu pidada, milliseid protseduure võtta. Inimest tuleb ikka vaadata tervikuna — kogu tema tervislikku seisundit arvestades. Kindlasti kuuluvad programmi teatud harjutused, selleks läheb tihti vaja füsioterapeudi või tegevusterapeudi abi, aga vajadusel määrab taastusarst ka taastusravi protseduure.
Näiteks kellele on vaja ultraheli, magnetravi, laserit jne ning millistele liigestele neid protseduure teha.
Elekterravi on oma kindlate toimetega ja sellele on ka vastunäidustusi, seepärast peab seda määrama spetsialist. Tänapäeval ollakse seisukohal, et inimene ei pea valu taluma, ja ka võimlemisharjutusi on kergem teha, kui samal ajal võetakse valurohtu.
Muidugi kui selleks on vajadus.
Eaka inimese kõige sagedasem haigus on osteoartroos
Kuid üks ei asenda teist. Ägeda valu puhuks õpetavad taastusarstid teistsuguseid, spetsiaalseid võimlemistehnikaid, asendiravi, nõustavad ortooside suhtes jne. Tänapäeval ravitakse puusa ja põlveliigese artroosi lõppstaadiume väga edukalt liigeste endoproteesimisega.
Dr Sooba soovitab operatsiooniks aegsasti valmistuda.
Taastusravis nõustatakse patsienti abivahendite osas, mida läheb vaja operatsioonijärgselt, aga sageli läheb näiteks küünarkarku või karke vaja ka enne operatsiooni. Taastusravis õpetatakse patsiendile selgeks ka harjutused, mida teha operatsiooniks valmistumisel ning milliseid harjutusi on vaja pärast operatsiooni.
Harjutused muudavad lihased tugevamaks ning operatsioonijärgne taastumine on siis kiirem. Dr Sooba usub, et eriti tähtis on operatsiooniks valmistumine enne puusaoperatsiooni ja kaasuvate haiguste, kas või kroonilise seljavalu korral. Siis läheb kindlasti vaja ka tegevusterapeuti.
Elukestev aktiivsus on tähtis Dr Sooba soovitab spetsialistidelt saadud hea nõu ja harjutused võtta teadmiseks ning täitmiseks terveks eluks. Põlveliigesed hoiab hästi töös rattasõit — 20 minutit päevas kas päris jalgrattaga õues või trenažööriga tubastes tingimustes.
Nõnda saavad liigesed toitu ja teenivad meid veel kaua. Loe veel: www. Korda 10 korda. Aja sõrmed võimalikult laiali ja too tagasi kokku. Painuta käsi randmest üles ja alla. Pööra käsi randmest nii, et kord on ühe, kord teise käe selg pealmine. Korda harjutust iga sõrmega 10 korda. Rahulikus tempos pigista palli ja lõdvesta. Eaka inimese kõige sagedasem haigus on osteoartroos FOTO: Ants Liigus Liigeste kulumise haigusesse ehk osteoartroosi jäävad inimesed enamasti pärast neljakümnendat eluaastat ja artroos on eakate kõige sagedasem liigesehaigus.
Artroosi põeb aastastest 27 protsenti ja üle 70 aasta vanadest protsenti. Sihtasutuse Pärnu Haigla reumatoloog Lea Pank, kuidas artroos alguse saab? Artroos areneb aeglaselt, aastate jooksul. Esimesed nähud on stardivalu liikumist alustades ja koormusvalu tekib tööd tehes, käies, pikemalt seistes päeva teisel poolel. Haiguse arenedes lisandub valu rahuolekus ja öösiti, liigutamisel on liigestes kuulda naksumist, raginat.
Aegamööda liiges jämeneb ning moondub. Mõnikord on märgata paistetust.
Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba on nõus, et suvi on Eesti inimesele parim aeg ka tervise mõttes. Sügisel hakkavad paraku eriti liigesehaigused ägenema.
Millised liigesed on enim ohus? Puusaliigesed - 43 protsendil inimestest. Põlve- ja puusaliigese artroosist annab märku valu trepist käimisel, eriti allaminekul, kui kogu keha raskus langeb korraks ühele jalale.
Haiguse arengut kiirendab lampjalgsus: jalgade telje vale asendi tõttu on liigesed ebaühtlaselt koormatud, mistõttu jalatseis peaks kasutama tallatugesid. Raputavas bussis ei ole haigel hea seista, kuna keharaskuse koormusele lisandub rappumine, mis mõjub liigestele nagu tagumine.
Jalaliigeste valu ja koormuse vähendamiseks ei maksa häbeneda toeks võtta keppi. Pärast kauast seismist või käimist on soovitav istuda või lamada. Sõrmedel kahjustuvad tipmised ja keskmised liigesed ning pöidla-kämblaliigesed. Sõrmeliigeste kohale kasvavad paksendid, Bouchardi ja Heberdeni sõlmed, mis vahetevahel punetavad ja on valulikud.
Osavust nõudvate tööde tegemisel muutuvad käed kohmakaks, esemed kipuvad käest kukkuma.
- Infusioonid liigeste raviks
- Mida teha, kui liigesed annavad endast märku? - Eesti Naine
- Eaka inimese kõige sagedasem haigus on osteoartroos
Sõrmeliigeste säästmiseks tuleks hoiduda nende ülekoormamisest, jahedate sügisilmadega peaks varakult kandma kindaid.