Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid. Blanšeerimine on toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga. Kupatamise eesmärk on soolase, kibeda või hapu maitse vähendamine soolaliha, hirsitangud, männiriisikad, oblikad jne , mürkainete lahustamine kaseriisikad või toiduainete puhastamine sülditooraine. Toidu- ja joogitööstuses ning villimis- ja pakendustsehhides kehtivad kaablitele ja nendega seotud lisaseadmetele ranged nõuded. Toiduainete tehnoloogi elukutse on elulähedane ja selle sisu võib lühidalt kirjeldada kui keemia, füüsika, bioloogia, mikrobioloogia ja tehnikaalaste teadmiste rakendamist selleks, et toota tööstuslikult joogi-, liha- piima-, pagari- ja kondiitritooteid, maiustusi ning konserve — kõike seda, millest kodus toitu tehakse või mida tarbitakse valmisproduktina.
Toiduainete- ja joogitööstus
Kui külmutamine ja kuumutamine teenivad eelkõige pikemaajalise säilitamise eesmärke, siis tegelikult on kasutusel veel suur hulk erinevaid meetodeid. Erinevaid kuumtöötlemise viise: Keetmine on toiduainete töötlemine keeva Toiduainete tootlemine, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Olles kompetentsikeskuseks toiduainete tehnoloogias, võimaldab kool õppida praktiliselt kõikide loomsete ja taimsete saaduste töötlemist ja väärindamist, kasutades vastavaid seadmed. Olgu see väikevahend käsitöö jaoks või suuremamahuline poolautomaatne seade — kasutatavad seadmed on suurtööstuste seadmete väiksemad koopiad.
Vedeliku temperatuur võib keetmisel ulatuda °C, soola lisamisel °C ja rõhu tõstmisel 1 atm võrra °C-ni. Sageli keedetakse toiduaineid 95—97 °C juures, nii et vedelik vaevu väreleb. Kupatamine on toiduainete keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. Kupatamise eesmärk on soolase, kibeda või hapu maitse Toiduainete tootlemine soolaliha, hirsitangud, männiriisikad, oblikad jnemürkainete lahustamine kaseriisikad või toiduainete puhastamine sülditooraine.
Kupatamisel pannakse toiduained keema külma vette. Blanšeerimine on toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga.
Näiteks blanšeeritakse mõningaid köögivilju näiteks lillkapsast või aedube heleda värvuse säilitamiseks, samuti mõningaid kalaliike.
Praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid. Kulinaarias eristatakse ka praadimist väheses või rohkes rasvas ning frittimist. Frittimiseks kasutatakse fritüüri ning selles kuumutatakse õli ˚C-ni.
- Toiduainete- ja joogitööstus
- Toiduainete töötlemine | Estonian Ministry of Education and Research
- Sorme sormega tramaatiline artriit
- Sallaki liigeste salv
Toiduained peavad rasvaines vabalt lühikest aega ujuma. Veel võib toiduaineid röstida, mille puhul toiduaine on kuuma pinnaga otseses kokkupuutes. Kindlasti on laialt levinud võte küpsetamine ehk toidu töötlemine ahjus. Suveperioodil tegeldakse grillimise või barbequega.
Grillimisel on temperatuur … ˚C ja toiduaineid hoitakse süte kohal. Barbeque puhul valitseb spetsiaalses ahjus niiske, suitsune ja madal kuni ˚C temperatuur.
Veel tuntakse toiduainete suitsutamist, hautamist, pruunistamist ja mikrolaineahjus töötlemist.
Toiduainete töötlemine
Toiduainete tootlemine maitsetaimi ja vürtse ning taimse päritoluga maitsetaimi kiiritatakse. Riknemise vältimiseks ning käärimise või hallituse tekke pidurdamiseks toiduaineid veel soolatakse, suhkrustatakse, kuivatatakse või pastööritakse.
Liigses soolas või suhkrus hallitusseened ei kasva. Nii teame me moose ja keediseid, soolatud kala, liha või kurke. Ka niiskuseta ei saa seened hakkama.
Kui külmutamine ja kuumutamine teenivad eelkõige pikemaajalise säilitamise eesmärke, siis tegelikult on kasutusel veel suur hulk erinevaid meetodeid. Erinevaid kuumtöötlemise viise: Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas.
Siit on teada näiteks kuivatatud puuviljad või vinnutatud kala ja liha. Pastöörimine ehk pastöriseerimine.