Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Sooba toob näite, et Soomes on igas väiksemas linnakeses olemas lisaks tavalisele ka sooja veega basseinid, kus eakad enda liigeste eest hoolitsemas saavad käia. Põletikku võivad põhjustada mitmed erinevad põhjused, nagu näiteks: rasvumine ülekaal , infektsioon, liigese või luu murd ja vigastus, verevalumid või reuma. Igasugused anatoomilised muutused ja traumad võivad olla põhjuseks, et üks liiges saab suurema koormuse — mis liigub rohkem või on rohkem koormatud, võib kiiremini kuluda,» selgitab dr Sooba. Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid.
Labajalgade ja hüppeliigeste valu ei lase hommikul hästi valu pärast kõndida,» räägib dr Eve Sooba, Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst. FOTO: Shutterstock Nagu kogu keha, ei jää ka liigesed sageli aastatest puutumata. Artikkel on kuulatav digipaketi tellijatele Tellijale «Kui tervis on väga hea, siis on esialgu raske aktsepteerida, et mõni asi hakkab natukene «logisema»,» tõdeb dr Eve Sooba, Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst. Liigesehaigused jagatakse laias laastus arsti sõnul ägedamateks, põletikulisteks liigeshaigusteks ja nö rahulikult kulgevaks ehk artroosiks, mis süveneb aastatega ja on seotud elukaare muutustega.
Lisaks eelnevale mõjutavad liigesehädade teket ka traumad, sünnipärased liigeseprobleemid ja liigeste ülekoormamine. Kuidas liigeseprobleeme ennetada? Lapsed peaksid arsti sõnul iga päev vähemalt tund Artroosi ravi noortel liikuma.
Täiskasvanud inimene peaks tegema minimaalselt aeroobset suurema intensiivsusega trenni vähemalt kolm korda nädalas 25 minutit korraga või viiel päeval nädalas 30 minutit mõõduka koormusega. Need soovitused on minimaalseks vajalikuks liikumishulgaks. Üldiselt ei ole soovitustes vanematele inimestele piiranguid, kuid turvalisem on vähemalt viis korda nädalas 30 minutit mõõduka koormusega liikuda.
Doktor Eve Sooba on nukker, et riiklik tervisepoliitika suunab põhitähelepanu suurelt alkoholismiga ja HIViga võitlemisele, kuid mitmed teised eesti rahvast vaevavad väga levinud terviseprobleemid jäetakse tähelepanuta.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Näitena toob taastusarst nooremad inimesed, kellel on vabal ajal, koolis ja töölgi nõutud sagedase nutiseadmetes istumise tõttu kujunemas või välja kujunenud tõsised rühihäired. Seda seljahaigete ja Artroosi ravi noortel kaelade armeed Meditsiinilised maitsetaimed uhiste haigustega jõua pärast ükski taastusravi ära ravida ega töövõimekaotuse toetus kinni maksta.
Õigeaegselt lasteaias, koolis, ülikoolis ja töökohtadel sobivaid harjutusi propageerides saame tervemad noored ja edaspidi tervemad eakad. Liikumine on parim ravi Sooba usub, et esimeste liigesevalude avaldudes on kõige targem kohe arsti poole pöörduda.
Liigeste kulumise vastu aitab kõige paremini igapäevane võimlemine
Perearst selgitab, millega on tegemist, ja suunab põletikulise liigeshaige reumatoloogile. Taastusarsti sõnul on valude ilmnedes viimane aeg hakata võimlema ja harjutusi õppima. Aeroobne tegevus kuulub ka artroosi ravi juurde ja Artroosi ravi noortel jätkub ka siis, kui mõni liiges juba proteesiga on asendatud.
Taastusarsti sõnul mõjub 28 —kraadises soojas vees enda liigutamine liigesehaigetele väga hästi. Paraku napib Eestis selleks võimalusi, kuna sooja veega basseine on vähe ning näiteks ka sooja veega koolide ujulad on liigeshaigetele suletud ja spaad on eakatele kallid.
Artroos koertel ja kassidel – mis seda põhjustab?
Sooba toob näite, et Soomes on igas väiksemas linnakeses olemas lisaks tavalisele ka sooja veega basseinid, kus eakad enda liigeste eest hoolitsemas saavad käia. Taastusarst usub, et Eesti vananeva elanikkonna ja liigeshaigustega inimeste eest tuleks rohkem hoolt kanda. Näiteks võiks sotsiaalmajades, päevakeskustes ja koolide võimlates regulaarselt vähemalt kolmel päeval nädalas tervisevõimlemisi korraldada, kuna Eesti kliima õues sportimist alati ei soosi.
Ka suviti võiks Sooba hinnangul parkides rohkem ühistrenne olla, kasvõi väikese osavõtumaksuga.