Siiski on põhimõtteliselt võimalik, et vaktsineerimine ebaõnnestub nõrgenenud immuunsuse tõttu. Kuluravimite toime avaldub aeglaselt ja neid ravimeid tarvitatakse kaua, aastaid. See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest. Prognoos Hiline haiguse avastamine ja arsti poole pöördumine vqivad viia liigesefunktsiooni tugeva häirumiseni, isegi invaliidistumiseni. Juveniilne tähendab, et haigusnähud tekivad enne eluaastat.
Et eelnevas on siiski rohkem kunsti kui teadust, võivad haiged katsetada ka muid termilisi protseduure, jätkates nendega, mis näivad neid aitavat.
Miks põlves krigiseb: taastusraviarst selgitab liigeshaiguste tekke ja õige ravi tagamaid
Sama kehtib külma või sooja tekitavate või põletikuvastase toimega salvide, spreide ja linimentide puhul. Liikumine ja harjutused Puhkus vähendab vaevusi, kuid pikemas perspektiivis on liikumisest rohkem kasu.
Äärmiselt tähtis on üldine aeroobne võimekus ja parima tulemuse annavad vähese liigesekoormusega harjutused. Ujumine ja muu vees tehtav kehaline liikumine tagab kardiovaskulaarse süsteemi koormuse ja painduvustreeningu liigestele ilma keharaskust rakendamata.
Soovitatav on samuti jalutamine, rattasõit, elliptiliste vahendite jooksu- ja käimisradadesõudetrenaÏööride kasutamine. Kerged venitused ja joogaga tegelemine parandavad painduvust. Vastupidavusharjutused hoiavad lihaste toonust ja vähendavad liigestele avalduvat rõhku. Mõõduka OA-ga haiged saavad treeningut alustada omapead, kuid raskema vormi puhul või kaasnevate haiguste puhul läheb vaja taastusravi-spetsialisti või kogenud isikliku treeneri järelevalvet. Ravimid Pärast aastakümneid kestnud kahtlusi ja isegi arvamuste lahknemist on spetsialistid tunnistanud, et atsetaminofeen Tylenol jt tooted võib sageli osteoartroosivalu vähendada.
Tegelikult soovitas Ameerika reumatoloogia instituut alles Seejärel suurendataks annust maksimaalselt mg neli korda päevas.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Kuigi see on käsimüügiravim, tuleks maksahaiguse puhul nõu pidada oma arstiga. Need, kes kasutavad ravimit regulaarselt, peaksid ohutuse tõttu piirama ka alkoholi tarvitamist ja tervislikult toituma.
Kui atsetaminofeen valu ei leevenda, on järgmiseks sammuks põletikuvastase toimega ravimid. Saadaval on kaht gruppi ravimeid: traditsioonilised mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja uuemad, rohkem vaidlusi tekitavad selektiivsed COX-2 inhibiitorid koksiibid.
Juuresolevas tabelis on mõlemast grupist esitatud mõned esindajad. Kui hakkad võtma mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, tee nii: vali odavaim preparaat, mis sinu puhul aitab, ning kasuta väikseimat doosi, mis toimib. Kui tunned ennast paremini, proovi annust vähendada või alusta uuesti atsetaminofeeni kasutamist.
Lisaks kõigele pead olema valvas kõrvaltoimete suhtes, mida esineb kõige sagedamini mao limaskesta ärrituse ja sooleveritsusena. Patsiendid, kellel on suurim oht nende tekkeks, peaksid küsima oma arstidelt lisaravimiks prootonpumba inhibiitoreid nagu omeprasool või misoprostooli, et vähendada verejooksu riski.
Kõrge vererõhu või neerupatoloogiaga ning vanemad patsiendid vajavad meditsiinilist järelevalvet ja jälgimist. Tulenevalt koksiibidega seotud probleemidest nõudis FDA Varfariini või teisi antikoagulante tarvitavate patsientide suhtes peab rakendama spetsiaalseid ettevaatusabinõusid ning neid jälgima.
Kardiovaskulaarne ehk südame-veresoonkonnaga seotud risk, sh südameatakid ja ajurabandused, on viinud hingusele kaks populaarset koksiibi — rofekoksiibi ja valdekoksiibi. See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime. Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest. Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi.
Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist. Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega.
Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra Suurte ja vaikeste liigeste artriit tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline.
On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse.
Ravimata podagra kahjustab ka neerusid.
Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon.
Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid.
Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada. Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust. Allopurinool on väga tõhus. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul.
Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada.
Haigused ja seisundid
Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened. Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid. Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis. Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik.
Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused. Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu.
Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Suurte ja vaikeste liigeste artriit kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke. Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte.
Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid.
Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest.
Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa.
Osteoartroos – haigus, mis on sama vana kui inimkond
Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus.
The food we were born to eat: John McDougall at TEDxFremont
Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb. Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused. Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut.
Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat. Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist.
Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse. Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest.
Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine. Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse.
Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida. Kaugele arenenud osteoartroosi puhul teostatakse ortopeedilisi operatsioone - endoproteesimist kunstliigeste paigaldamine. Prognoos Hiline haiguse avastamine ja arsti poole pöördumine vqivad viia liigesefunktsiooni tugeva häirumiseni, isegi invaliidistumiseni.
Õigeaegse ravi korral on prognoos hea. Riskifaktoriteks peetakse pärilikkust, ülekaalulisust, rasket füüsilist tööd, ülekoormust, sportlasi, kes koormavad põlve ja puusaliigeseid. Ennetamine Riskifaktoritest hoidumine. Kasutatud kirjandus: 1.
Oxford textbook of rheumatology, sec. Maddison et al. Oxford Medical Publications. Harrisons Principles of internal medicine. Isselbacher et al. Nii artroosi kui artriidi spetsiaalsed harjutused on ka liigesest lähtuvalt veidi erinevad. Suuremate liigeste puhul juhendab harjutuste tegemist füsioterapeut, kätele õpetab taastusravis harjutusi aga tegevuserapeut. Tegevusterapeut töötab taastusravis ja nõustab abivahendite kasutamise osas, valmistab vajadusel ka ise lahaseid ja õpetab liigeseid säästvaid Suurte ja vaikeste liigeste artriit.
Taastusarstile taastusraviks või otse füsioterapeudile suunab inimese perearst või reumatoloog. Valu vastu Artroosist tingitud valu saab vaigistada lihtsamate vahenditega nagu valu kreemid, -salvid ja plaastrid ja soojaravi. Kui valu aga hakkab häirima, võiks ikkagi Mazi emakakaela osteokondroos ka valuvaigistavaid tablette.
Turvaline valuvaigistav ravim number üks on paratsetamool. Kui aga artroos põletiku ja paistetusega kulgeb, kasutatakse ka valu — ja põletikuvastaseid ravimeid. Kaugelearenenud artroosiga aga võib vaja minna ka tugevatoimelisi valuvaigisteid. Kui artroosi valu ja jäikustunnet leevendavad sageli igasugu soojendavad vahendid nagu soojakott, parafiin, muda, soe vann, siis ägedalt põletikuga kulgevaid haigusi pole mõtet sooja- ja tihti ka elektriraviga ravida, need võivad põletikku isegi ägestada, seega vastupidi — tuleks vältida kõiki asju, mis võivad haigust ägestada.
Liigeste pidev kergelt kõverdatud asend ja vähene liikuvus põhjustavad lihaste ja pehmete kudede atroofiat ehk kängumist, väljavenimist või kokkutõmbumist, mis kõik viivad liigese väärasendini. JIA jagatakse mitmeks alatüübiks. Haigusvorme eristatakse peamiselt selle põhjal, kas ilmneb ka kogu organismi haigestumise üldnähte nagu palavikku, halba enesetunnet ja sellega kaasuvaid lihas- ja liigesevalusid, nahalöövet ning siseelundite haaratust, või on haigusest haaratud ainult liigesed.
Viimasel juhul jaotatakse haigus alatüüpideks liigeste arvu järgi oligoartriit ehk ühe kuni nelja liigese põletik ning polüartriit ehk viie ja enama liigese põletik.
Haiguse alatüüp diagnoositakse esimese poole aasta jooksul avaldunud tunnuste põhjal. Diagnoosimisel on lisaks haigustunnustele abi laboratoorsetest analüüsidest. Nii suudab arst täpsemalt määratleda, millise JIA alatüübiga on tegu ja kas patsiendil on oht komplikatsioonide, näiteks kroonilise silmapõletiku tekkeks.
Korrapärastest ultraheli- ja röntgenuuringutest võib olla abi haiguse süvenemise diagnoosimisel ja sellest sõltuva ravi planeerimisel. Ravi on iga lapse jaoks individuaalne. Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi. Pole õige ravi algusega venitada ootuses, et haigus iseenesest leevendub. Haigus võib küll iseeneslikult leevenduda, kuid varieeruva ja prognoosimata aja järel. Selleks ajaks võivad aga liigestes olla juba välja kujunenud pöördumatud muutused.
Kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid. Pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid nimetatakse ka baas- ehk põhiravimiteks. Baasravimeid hakatakse kasutama kohe peale diagnoosi panemist ja neid võib kasutada ka paralleelselt põletikuvastaste ravimitega.
Pikaajaline ravi kestab kuid ja vajadusel aastaidki. Enamike pikaajaliste ravimite mõju hakkab ilmnema alles 2—3 ravikuu järel. Viimastel aastatel on artriidi ravisse jõudnud bioloogilised ravimid.