Ühe teooria kohaselt johtuvad need põlveliigeste täiesti normaalsest ja ohutust kulumisest. Milleks paljajalujooks ja kuidas seda õigesti teha, selgitab TÜ kehakultuuriteaduskonna emeriitprofessor Ants Nurmekivi. Vasika lihaste põletik trauma tagajärjel Suured vasika lihased võivad äkilise vigastuse tõttu, mille korral lihaskiud rebenevad, põletikku. Üleminek võtab veidikene aega, mõnel rohkem, mõnel vähem. Traumade tekkele aitab kaasa jala ja eriti põlvelihaste lõtvumine, pöiavõlvide lamendumine, pronatsiooni jala omadus leevendada põrutust kokkupuutel maapinnaga teke.
Ants Nurmekivi, Milleks paljajalujooks ja kuidas seda õigesti teha, selgitab TÜ kehakultuuriteaduskonna emeriitprofessor Ants Nurmekivi. Kas inimese jalad pole loodud selliseks ekstreemseks pingutuseks või on põhjus mujal? Leonardo Da Vinci on väitnud, et inimese jalg on kunsttöö ja insenerimeisterlikkuse šedööver.
Kas me oskame seda šedöövrit ka õigesti kasutada? Toetu enda tunnetusele! Paljajalu jooksmise juured ulatuvad inimkonna ajalukku ega ole unustatud praegugi. Parast uhisjala jooksmist Tulloh võitis Zola Budd püstitas naiste maailmarekordid ja m jooksus samuti paljajalu.
Praegused kestvusjooksudel domineerivad Aafrika jooksjad on lapsepõlves käinud ja jooksnud palju paljajalu. Nähtavasti ei olnud ka meie maalastele paljajalukõnd ja -jooks tundmatu. Järelikult on inimese jalg kui looduse šedööver oma ehituse ja funktsionaalsuse poolest võimeline taluma ekstreemseid koormusi, kui ta on selleks ette valmistatud. Paksude taldadega jalanõusid kandes muutub inimene hoolimatuks ega kontrolli, kuidas ta jalga maha asetab.
Tagajärjeks võivad olla tugevad põrutused, mis pika aja jooksul tekitavad ülekoormuse või vigastuse. Traumade tekkele aitab kaasa jala ja eriti põlvelihaste lõtvumine, pöiavõlvide lamendumine, pronatsiooni jala omadus leevendada põrutust kokkupuutel maapinnaga teke. Tugev pöid, parem tehnika Üks olulisemaid põhjusi, miks paljajalu joosta on kasulik, on pöiavõlvilihaste tugevdamine. Igaüks võib ise tunnetada, et paljajalu joostes asetame juba loomulikult jala maha pöia esiosale ehk tehniliselt õigesti.
Paljajalu jooksmise ajal suureneb sammusagedus ja väheneb sammupikkus ning koos sellega paraneb lihaste ja kõõluste elastsusenergia kasutamine. Väheneb Parast uhisjala jooksmist maapinnaga ja kokkupuute tugevus, paraneb ökonoomsus. Asfaldil paljajalu joosta pole mõistlik!
Asfaldil ja betoonil tuleb kestvustreeningutel kasutada jooksujalanõusid. Populaarseks on muutunud ka varvasjalanõud. Need on disainitud nii, et saavutada jalatsi kergus ja sobivus õige jooksutehnika sooritamiseks.
Lisaks sarnaneb nendega jooksmine väga paljajalujooksuga ning tagab nii suurepärase biomehaanilise kui ka funktsionaalse efektiivsuse ja ökonoomsuse. Ka nende jalanõude kasutamisega tasub olla ettevaatlik Mazi valu liigestes kaes jälgida, kuidas jalad kohanevad.
Varem soovitati jooksjatel vaheldada treeningutel eri pinnaseid, praegu võiks katsetada ka eri jooksujalatseid. Kasulik on siiski alustada õige jooksutehnika omandamisest — mida varem, seda parem! Õpi õigesti jooksma! Vale jooksutehnika loob eelduse vigastuste tekkimisele.
Kestvusjooksjate tüüpilised traumad liiguvad pöiast ülespoole. Visuaalselt hästi jälgitav kergus ja elastsus oleneb kõige rohkem pöia tugevusest ja liikuvusest. See nõuab aega ja kannatlikkust, ülemäärane innukus aga peidab endas samuti traumaohtu. Õige jooksutehnika omandamist võivad takistada trendikad, väliselt igati mugavad jooksujalatsid, mis on tavaliselt kõrgendatud kannaga ning suhteliselt paksu ja pehme tallaga.
Jalg valutab pärast jooksmist - Vigastus
Nendega joostes maandub jooksja kannale. Loomulikult saab ka selliste jalatsitega joosta õige tehnikaga, kuid seejuures väheneb pöia täielik liikumisulatus. Selmet otsida amortiseerivat jalatsit, õpi õigesti jooksma. Õige tehnika õppimist võib alustada paljajalu murul, sobib ka liivane mererand.
Hoia põlvi vigastuste eest!
Sobilik harjutuskoht on diagonaalis jooks üle staadionimuru, mis läbitakse kiiresti ja puhatakse laiuseosas edasi liikudes. Liivas jooksmisel on põhirõhk kiirel pöiakontaktil, mitte edasiliikumise kiirusel.
Parast uhisjala jooksmist tempo on aeglane, on sellise jooksu kasutegur suur. Piisava treenituse korral võib paljajalujooksu liivas teha ka pikematel lõikudel, näiteks meetrit. Arvesta, et õige tehnikaga joostes arenevad jalalihased alguses aeglaselt ja tekivad lihasevalud. Kuni lihased kohanevad, piisab 10—15minutilisest treeningust päevas. Esimesel nädalal jookse kuni meetrit ülepäeviti. Kokku võib jalalihaste piisava harjumiseni kuluda kaks-kolm kuud. Kõige värskemad Liigume uudised otse sinu postkasti Vähem stressi ja vigastusi!
Indrek Ilumäe, harrastusjooksja Mäletan selgelt, kuidas ühe järjekordse trenni ajal peatusin kannakõõluse piinava valu tõttu ning võtsin tossud jalast ära. Kõndisin vaikselt paljajalu kodu poole. Kõndimisest sai kerge sörk ning sörgist tasane jooksmine.
Lugejate hirmuäratavad tervisehädad, milles süüdi jooksmine
Valu andis muidugi tunda, kuid hoopis teistmoodi kui tossudega. Ühesõnaga kannatas joosta. Nii jõudsingi paljajalu jooksmise juurde. Palju lugemist, uurimist ja tasapisi harjutamist ning kahe nädalaga sain Achilleuse piinavast valust lahti. Nii jooksingi suvel treeningute lõpus paar lisakilomeetrit Parast uhisjala jooksmist.
Talveks asendus Talve saabudes olid jalad juba piisavalt tugevad. Paar kuud ilma paljajalu jooksmiseta möödusid muretult. Mingi aja pärast hakkasid valud aga jälle märku andma. Nii lidusingi olude sunnil paljajalu mööda lund. Kümnete miinuskraadidega ei olnud see just kõige meeldivam. Siis leidsin varvasjalatsid Vibramid, mis andsid mulle võimaluse talvel n-ö paljajalu joosta.
Parast uhisjala jooksmist aeg edasi, seda sagedamini need mu varvaste otsa sattusid.
Siiski tuleb tunnistada, et tegin vea ja lendasin liiga uljalt peale. Tagajärjeks olid valusad ja kanged säärelihased. Üleminek võtab veidikene aega, mõnel rohkem, mõnel vähem. Teise nädala lõpus olin võimeline iganädalase pika jooksu, 20—25 km, ilusti varvasjalatsites ära jooksma. Algaja peaks lihtsalt oma keha kuulama. Esimesena annavadki tunda säärelihased.
Kerge pinge on normaalne, tugev pinge ja valu annavad märku, et aeg on lõpetada. Parem tunnetus Varvasjalatsid annavad omamoodi vabadusetunde.
Nad toovad su jooksmisele palju lähemale. Sa tunnetad jooksurada ja omaenda jalgu hoopis paremini.
Pikim varvasjalatsitega läbitud distants on olnud üle 24 kilomeetri. Jooksin selle jaanuarikuus —10kraadise külma ja lumesajuga Harkust Raekoja platsini ning väikese ringiga läbi linna tagasi Harkusse.
Distants pole aga mingi näitaja. Kui oled jalgadele piisavalt harjumisaega andnud, võid vabalt ka maratoni joosta. Mõned mehed läbivad nendega isegi ultramaratone ~ km. Praegu kasutan varvasjalatseid taastavatel jooksudel — paar-kolm korda nädalas 12—16 km korraga. Lisaks kannan neid iga päev kodu läheduses, liikudes lapsega, koeraga jalutades ja poes käies. Suurim muutus, mis paljajalu või varvasjalatsitega joostes kaasneb, on üldise kehahoiaku ja jooksusammu paranemine.
Mu tehnika on muutunud loomulikumaks ja ökonoomsemaks. Mul Parast uhisjala jooksmist tugevamad jalad — ehk mu jalad ei vaja enam jooksujalatsi toestust, vaid suudavad end ise õigesti hoida. Kokkuvõttes — vähem stressi ja vigastusi. Õpi Haigus Artrosi liigesed paljajalu murul!
Sellist tehnika algõpetuse metoodikat on soovitanud endine Ühendkuningriikide pikamaajooksja, maailmarekordite püstitaja ja edukas treener Gordon Pirie. Aktsent on pöia tööl. Vaade ette, mitte maha jalgadele.
Seejuures peab kere olema paigal. Jälgi käte ja jalgade töö sünkroonsust. Milline on õige jooksujalats? Õige tehnikaga joostes hakkab jalatsi ninaosa kuluma.
Seepärast on oluline, Parast uhisjala jooksmist tald jooksujalatsi ninaosas oleks võimalikult painduv Parast uhisjala jooksmist kulumiskindel. Igasugune pehme materjal, mis on jalatalla ja maapinna vahel, vähendab stabiilsust ja neelab suure osa energiast, mis peab jooksmist edasi viima.
See on oluline neile, kes Parast uhisjala jooksmist. Artikkel ilmus Tervis Plussi
- Liigeste Arthro geel
- Inimeste ravimi ravi arrome
- Jalgade ja harjade valulikud liigesed
- Tarkusi teadlikuks jooksuks – Hingele Pai